Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kallid töötud

Kristina Traks 29. oktoober 2004, 00:00

Hiljuti ühele poole saanud Euroopa Sotsiaalfondi (EFS) programmi taotlusvooru raames said 33 tööhõiveprojekti kokku 303 miljonit krooni. Selle summa abil plaanitakse koolitada 10 000 inimest. Ühe töötu koolitamine euroraha abil on kuus korda kallim kui senised koolitused, makstes nüüd keskmiselt 30 000 krooni.

Eelmisel aastal kulus tööturuametil 8800 töötuks jäänud inimese koolitusele kokku 46 miljonit krooni ehk ühe inimese koolitamisele keskmiselt 5200 krooni.

Lõviosa projektidest tuleb kohalikelt tööhõiveametitelt, kes saavad oma osa ka projektmeeskonnale ette nähtud tasudest. Projektide tegijate sekka eksib vaid üks erafirma, BCS Koolitus AS õpetab töötuid kõnekeskuse operaatoriteks, ja paar mittetulundusühingut.

303 miljonist kroonist 33 miljonit kulutab tööturuamet ise oma allasutuste tööhõiveametite haldussuutlikkuse tõstmisele, infosüsteemide arendusele, tööhõivenõukogude haldussuutlikkuse tõstmisele ja tööturu selveinfosüsteemide kättesaadavuse parandamiseks.

Hinnalisest koolitusest hoolimata ei muutu oluliselt koolituse läbinute tööleidmise ?ansid ? projektide koordinaatori tööturuameti hinnangul on projektid õnnestunud, kui tööle saab iga teine koolitust saanud töötu.

Leidub ka projekte, mille raames töötu taas tööle saamine läheb maksma sadu tuhandeid kroone. Näiteks 15 Jõgeva kandi põhikooli pooleli jätnud noorele põhihariduse koos eelkutseharidusega andmine maksab 158 600 krooni inimese kohta.

Valgamaal üritatakse koolituse teel vähendada noorte naiste ja emade tööpuudust, ühe töötu õpetamine maksab 65 000 krooni. Kallis on ka puudega töötute tööle aitamine ? 200 000 krooni inimese kohta.

Sotsiaalfondi toel toimuvaid projekte iseloomustab asjaolu, et otseseks töötute koolitamiseks kulub mõnel juhul vaid pool projekti kogumahust. Ülejäänud summad kuluvad töötute inimeste koolituspaika transpordile, toitlustamisele, majutamisele, stipendiumitele, projekti reklaamiks ja projektimeeskonna kulude katmiseks.

12 aastat täiendkoolitusega tegelenud Tartumaa Koolituskeskuse OÜ juht Matti Kangor ei usu, et suur hulk raha mõjuks imerohuna töötute tööle aitamisel. Kangor ei oska hinnata, kas tema firmale tänu EFSi rahale ka tööd juurde tuleb. ?Küllap riigihangetel ikka osaleme, meil on ju olemas ruumid ja õpetajad,? räägib ta.

Puhastusteenindajaid koolitava OÜ Puhastusekspert Helge Alt sõnab, et kui hakatakse välja valima koolitajaid EFSi raha abil toimuvatesse koolitustesse, siis kindlasti osaleb firma konkurssidel. ?Me oleme tööturuametiga töötuid koolitades koostööd teinud juba kolm aastat,? ütleb Alt. Tänavugi on Puhastusekspert tööturuametile koolitusteenuseid osutanud umbes 700 000 krooni eest.

Kui EFSi esimeses taotlusvoorus jagas tööturuamet ?töötuprojektidele? koos Eesti riigi 20protsendilise omafinantseeringuga veidi üle 300 miljoni krooni, siis täna lõppenud teise rahajagamisvooru tuli üle 20 rahasoovi. Kui jagatavat raha peaks üle jääma, korraldab tööturuamet järgmisel aastal veel kolmandagi rahajagamisvooru.

Intervjuu tööturuameti peadirektori Mati Ilissoniga.

Lähemate aastate jooksul on Euroopa Sotsiaalfondist töötuse leevendamiseks mitmesuguste koolituste kaudu Eestile tulemas üle 400 miljoni krooni. Kui paljud töötud peaksid selle raha abil taas töökoha leidma? Üldine eesmärk on, et kõnealune programm ja siis ka rahasumma puudutab 30 000 töötut. Meie senine praktika näitab, et tööturukoolituse läbinutest umbes pooled saavad tööle. Sama eesmärk on ka sotsiaalfondist tuleva rahaga tehtavatel koolitustel, kuigi erinevate projektide lõikes võib töölesaanute protsent olla ka madalam. Kindlasti on keeruline näiteks vanglast vabanenutele töökoht leida.

Miks on euroraha eest toimuv töötute koolitamine kordades kallim koolitusest, mida Eesti riik on seni töötutele võimaldanud? Hinnavahe tekitavad mitmed täiendavad kulud, mida seniste koolituste puhul pole kaetud. Näiteks töötute transpordikulud, toitlustamine, majutamine koolitusperioodiks. Samuti on võimalik katta kulutused lapsehoidjale, kui ema või isa viibib koolitusel, töötu ravikindlustus, stipendiumid õppeperioodil, puuetega inimeste koolitusele lisab hinda töökohtade spetsiaalne kohandamine. Halduskuludeks kulub 10?15 protsenti projektide üldmaksumusest. Kui halduskulud on üle 15 protsendi, siis üldjuhul paistab projektist juba välja sihipäratus. Näiteks on küsitud projekti raames projekti läbiviijatele Euroopa Liidu tööõiguse koolitust, mida ma ei pea vajalikuks, sest me elame siin ju ikkagi Eesti seaduste järgi.

Kas suurem rahasumma muudab koolitused tõhusamaks? Need projektid peaksid olema paindlikumad senisest koolitusest. Igale inimesele on võimalik personaalsemalt läheneda kui seni. On võimalik teha pikemaid koolitusi ja kombineerida neid teiste toetusmeetmetega. Raha taha ei tohiks asi enam jääda.

Kes töötuid koolitama hakkavad? Koolitajad valitakse projektide jaoks riigihangetega, tulevad üleriigilised koolitushanked. Kindlasti ei hakka asi olema nii, et kui kellelegi väga meeldib koolitus, siis seda ostetakse. Samas sõltuvalt erialast on meil muidugi juba väljakujunenud koolitajad, kellega on mitu aastat koostööd tehtud. Selge on see, et koolitusturule on see raha väga oluliseks täienduseks.

Kreenholmist lahkujad said kutsenõu: Tööturuamet korraldas Kreenholmist koondatavatele töötajatele kutsenõustamist ning viis läbi tööotsingu kursusi koos individuaalse plaani koostamisega. Lisaks koolitati teenindajaid Laulasmaa SPAga koostöös ja koos Hotell Taagepera Lossiga viis läbi turismi- ja majutusasutuse klienditeenindajate koolituskursuse. Eelneva kokkuleppe ja läbirääkimiste alusel tööandjaga pidi saama 75% koolitatavatest tööd peatselt avatavas hotellis.

Võrumaal on raske koolituseks sobivaid töötuid leida: Lähtetingimustele sobivaid töötuid on projekti küllalt raske leida, tõdeb Võru tööhõiveameti juht Jaan Veeroos. ?Koolitatav peab kella tundma, peab suutma õppere?iimist kinni pidada.?

Võrumaal on käivitamisel projekt, mille abil peaks 48 kutseoskuseta noort töötut omandama mingi lihtsama eriala ning 42 neist leidma ka töö. Projekti maksumus on 3,27 miljonit krooni ehk ühe töötu peale kulub 68 000 krooni.

Sellest summast 1,1 miljoni krooni eest on plaanis osta töötutele koolitusteenust, ülejäänud kulud moodustavad 0,8 miljoni kroonine toetus tööandjatele, kes peaksid töötud tööle võtma, transpordikulud, õppijate toitlustamine, 600kroonised igakuised stipendiumid õppijatele ja projektimeeskonna kulud.

Kokku kestab projekt 20 kuud, millest 6 kuud ja 10 päeva moodustab koolitus. Paar kuud läheb Veeroosi sõnul projekti ettevalmistuseks ning aasta pärast koolitust töötute tööle saamiseks.

Stipendium põhikoolis õppimise eest: Põltsamaa kodu- ja põllutöökoolis omandab euroraha toel põhiharidust 15 noort, kel mõni aeg tagasi koolis käimine katki jäi. ?Noored töötud? ? nagu nimetakse neid vastavas projektis ? saavad põhikoolis õppimise eest iga kuu stipendiumi, prii söögi ja transpordi.

Klassitäiele koolis käimise unarusse jätnud poisile põhihariduse ja eelkutsekoolituse andmine maksab 2,3 miljonit krooni ehk 158 600 krooni inimese kohta. Sellest summast 2,1 miljonit kulub Jõgeva tööhõiveameti konsultandi Katrin Soopalu sõnul konkreetselt koolitatavatele ehk siis koolitusele, stipendiumitele, transpordile jne. Personalikulud projekti vedajatele on 184 000 krooni ja 92 000 krooni kulub reklaami- ja üldkulude katmiseks.

Projekti eesmärgiks on, et 15 õppijast viis leiaksid pärast lõpetamist töö ja seitse läheks edasi õppima. ?Meie jaoks on ta õnnestunud, kui kõik need 15 poissi kooli lõpetavad,? ütleb Soopalu. ?Õppetöö praegu käib, kuid üks poiss läheb vist ?väljavahetamisele? ? tundub, et ta ei taha õppida.?

Pikaajalised töötud saavad 25 miljoni krooni abil uue elu: Lääne-Viru tööhõiveamet üritab 25 miljonit krooni maksva programmi abil aastaid tööta olnud inimesi uuesti tööle panna. Ideaalis peaks projekti abil leidma töö ka 14 aastat töötu olnud inimene.

25 miljoni krooni abil peaksid koolitust saama 1042 inimest, kellest plaanide kohaselt 470 ka töökoha leiab. Tööturukoolitus moodustabki 25 miljonist kroonist kõige suurema osa ? 11 miljonit krooni. Ülejäänud raha kulub stipendiumiteks (1,3 miljonit krooni), transpordiks-majutuseks-toitlustuseks (2,2 miljonit krooni), projekti vedavate töötajate palkadeks, lähetuskulude katmiseks ja lisatasudeks (1,3 miljonit krooni), üldsust teavitava ajalehe väljaandmiseks (250 000 krooni), pikaajaliste töötute ravikindlustuse katmiseks (0,5 miljonit krooni) ja muudeks kuludeks.

?See on meile ikka väga suur summa,? sõnab Lääne-Viru tööturuameti juhataja Inna Erik. ?Siiani on olnud probleemid, et koolitused on juba muutnud nii kalliks, et neid ei jaksa riigi raha eest ostagi.?

Eriku sõnul saavad selle projekti raames koolitust ka väga pikka aega tööta olnud inimesed. ?Õpetame neile, kuidas otsida tööd, tutvustame kohalikke tööandjad ja nad saavad osaleda ka tööharjutusel, teha näiteks lihtsamaid töid raamatukogus,? selgitab Erik.

Kreenholmi koondamisohus töötajatele kulub 16 miljonit krooni: Ida-Virumaal on koostöös Kreenholmiga käimas 16 miljonit krooni maksev projekt, mille raames õpetatakse ümber ja üritatakse leida uued töökohad manufaktuuri koondamisohus töötajatele.

16 miljonist kroonist kulub koolitatavatele 10,7 miljonit krooni (sh koolitus, stipendium, transport, majutus, toitlustus, tööpraktika, õppematerjalid), teavitamisele ja uuringutele 270 000 krooni ja muude projektikulude katmiseks 6 miljonit krooni.

?Loodame, et selline lähenemine on tõhusam kui lihtne tööturukoolitus,? ütleb Ida-Viru tööhõiveameti juht Maie Metsalu. ?Pool projekti eesmärki on juba täidetud ? plaanitud 250 inimesest leidsid 125 juba töö ühes kaablite montaa?iga tegelevas ettevõttes.?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:51
Otsi:

Ava täpsem otsing