Koertenäitus ? sport, elustiil või edev veidrus?

Just sellise definitsiooni ütles mulle üks minu koeraomanikust tuttav, kui olin talle oma soovi kirjutada koertenäitustest edasi andnud.

Kuidas näitusele satutakse? Võimalusi on mitmeid. Näitusepisiku võib saada vanematelt, koerakasvatajalt, sõpradelt. Näiteks kasvab laps üles perekonnas, kus vanemad koertega näitustel käivad, ning ta ei kujuta ette, et elu koeraga võiks olla ka teistsugune. Või tabab teda näitustel kolamise taud pärast esimese koera võtmist, mil kasvataja omaniku koos perspektiivika peniga sujuvalt näituste teele suunab. Või on koeraomanikku õnnistatud just selliste sõpradega, kes ühtegi arvestatavat näitust vahele ei jäta.

Miks koertenäitustel üldse käiakse? Nagu alguses mainitud, võib see olla tõsine sport ja väljakutse, aga ka mõnus ajaviide.

Tavaliselt on koerale vaja tiitleid ning neid on võimalik hankida koera erinevatel eluetappidel ? kutsikaeas, juuniorina, täiskasvanuna ja veteranina. Näitusekoera nn karjäär sõltub tiitlitest sertifikaatidest, mille saamine oleneb koera geenidest, koeraomaniku hoolest ja vaevast ning loomulikult kohtunikest. Näitusetiitlite omamine annab koeraomanikule kinnitust, et tema koer on võimalikult lähedal standardis kirjeldatud tüübile. Samuti näitab see kasvataja püüdlusi saada üha parema välimikuga kasvandikke. Tiitlite olemasolu on oluline ka tulevasi paaritusi silmas pidades.

Põhjus, miks just see kindel näitus valitakse, võib olla ka rahvusvaheliselt arvestatav kohtunik ? eriti juhul, kui too on aastaid tõu kasvatamisega tegelenud. Kuna hindaja annab alati koerale kirjelduse, siis huvitab koeraomanikku, et tema koera hindaks võimalikult erinevad kohtunikud. See eeldab hindajalt võimalikult täpset tõustandardis orienteerumist. Kohtunikud, kes hindavad väga paljusid tõuge ega ole ise ühegi oma hinnatava tõu kasvatajad, ei ole väga hinnas. Liigne killustumine võib halvendada hindamise kvaliteeti ja kõiki tõuge hinnatakse ühe mõõdupuu järgi.

Näitusele võib minna ka niisama pealtvaatajaks ja veetma perega huvitavat päeva ilusate koerte keskel. Sel puhul peaks aga silmas pidama, et uudistaja ei puutuks võõrast koera luba küsimata ega segaks ringide tööd.

Näitustel käimisele puudub alternatiiv ? selle põhjuse alla liigituvad koeraomanikud, kellele on näitused nii elementaarne, et nad lihtsalt ei kujuta elu teisiti ette. Tavaliselt on sellistel tegelastel väga pikk näitusestaa? ning väljakujunenud sõnavara, mida algajal võib olla suhteliselt raske mõista.

Näiteks kuulete ringi ääres seistes: ?Koer saab serdi.? Sert ehk sertifikaat antakse koerale, kes on oma vanuseklassis saanud suurepärase hinde ning esimese koha. Juuniort?empioni tiitli saamiseks on vaja sertifikaate koguda kolmelt kohtunikult 9?18 kuu vanuses ehk piiratud aja jooksul. Täiskasvanud koer saab samuti taotleda t?empionitiitlit, tal on selleks aega kuni veteraniks saamiseni. Kui on tegemist juuniort?empioniga, siis on täiskasvanute klassis vaja vaid üht sertifikaati lisaks ja koer ongi maa t?empion. Enamikul tõugudel tuleb see puuduv sert saada pärast kaheaastaseks saamist. Alates seitsmendast aastast võistlevad koerad soovi korral veteraniklassis. Klassid on erinevad kategooriad, milles koerad võistlevad, ja need jagunevad soo- ja vanusepõhiselt, nt kutsikad, juuniorid, avaklass, t?empionid ja veteranid. Lisaks võivad omavahel võistelda kasvatajad.

Mida näituste puhul veel silmas pidada? Eesti Kennelliit on see organisatsioon, kes peaks omama infot kõikide ametlike koertenäituste kohta nii siin riigis kui ka piiri taga. Seega vaata huvi korral nende kodulehelt varakult infot registreerimiste, näitusepaiga, kohtuniku jms kohta. Osalejatele on saadaval spetsiaalsed registreerimislehed, mis tuleks õigel ajal saata vastava toimkonna kontaktisikule koos nõutud dokumentidega.

Vajadusel saab abi ja nõu tõuühingutest, kennelliidust või kas või koerteportaalidest, nagu näiteks Lemmik, Bokseripesa, Koertekoda.

Pealtvaatajana osalemine ei nõua muud kui õigeks ajaks kohale minemist. Vaata kennelliidu kodulehelt ajakava, sest suurte näituse korral on ringid sageli kahel päeval ning lisaks võivad samal ajal toimuda tõugude erinäitused, võistlused, demonstratsioonesinemised, nagu näiteks agility, sõnakuulelikkus- ja kuulekusvõistlused. Samuti võivad näituste ajal oma oskusi proovile panna noored koerajuhid ehk händlerid. Näitusele minnes osta kindlasti kataloog ? sellest leiad osalevad tõud, nende kasvatajad ja omanikud, kohtunike tutvustused ja ringide ajakava. Lisaks näituseplatsidel toimuvale külasta huvi korral müügilette ? lemmikloomapoodides pole kunagi sellist valikut koeratarbeid kui suurtel rahvusvahelistel näitustel.

Lõpetuseks näitusel osaleva koeraomaniku lühikirjeldus. Ta on reeglina varase ärkamisega, näitusepäeva hommikul närviline ja lohistab väljakule suurt ratastega koerapuuri. Ta klanib viimase hetkeni koera kasukat või harjutab koeraga näituseseisu ja liikumist, mis esmapilgul võib näida üsnagi humoorikas. Tal on alati kõhukott, milles peidus kamm, maius või mänguasi. Ta on vahetult enne näituseringi kas närviline või hoopis akontaktne nagu sportlane enne suurt starti. Ja veel, koertega ringis esinevad isikud on alati nummerdatud ? number viitab kataloogis tema andmetele ning selle põhjal kutsutakse osaleja näituseringi.

Koeraomanik valib ise, kas ta naudib näitusi tugitoolisportlasena või paneb sellesse ?pühasse üritusse? terve elu. See on huvitav maailm, kindlate reeglite ja omapärase leksikaga. Ükskõikne kõrvaltvaataja ei pruugi sellest lõpuni aru saada, sest hobid on juba kord sellised, mis asjasse pühendamatule kaugeks jäävad. Allakirjutanu margikogujaid ju ka ei mõista.

Autor: Signe Pärt