Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riik peab vastutama kooliinvesteeringute eest

Janno Reiljan 29. oktoober 2004, 00:00

Õpikeskkond on Eestis üha enam kujunenud koolitöö kitsaskohaks, sest 13 aastaga on korda suudetud teha vaevalt viiendik koolimajadest. Selliselt jätkates jääks enamik õpilasi Eestis alati kannatama õpikeskkonna tervist ja töövõimet ahistavat mõju. Seetõttu tuleb 2004. aasta lisaeelarvega käivitatavat kooliinvesteeringute hüppelise suurendamise kava hinnata kuhjunud probleemide ainuvõimalikuks lahenduseks. Paraku ei lähtuta haridusinvesteeringute kavades ainult meie laste tuleviku kindlustamise vajadusest. Mingitel hämaratel kaalutlustel püütakse programmi viljakale tüvele pookida kibedaid või koguni mürgiseid vilju kandvaid võrseid.

Hinnanguliselt kulub kõigi koolide kaasajastamiseks 6?7 miljardit krooni. Mõistlikum, arusaadavam ja odavam tee oleks analoogne enamikus ELi riikides läbikäidule: valitsus võtab aastas laenu ca miljard krooni ja renoveerib-ehitab haridusvõrgu arengukava kohaselt regionaalselt tasakaalustatud ajakava järgides vajalikud koolimajad. Paraku kardavad kõik Eesti erakonnad peale Rahvaliidu riigieelarve defitsiiti.

Stabiliseerimisreservis külmutamise asemel eraldab Riigikogu lisaeelarvega 2003. a riigieelarve ülelaekumisest 600 miljonit krooni Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) aktsiakapitali laiendamiseks. See on n-ö seemneraha, mis võimaldab kooliinvesteeringute programmi käivitada. Riigi asemel võtab haridusinvesteeringuteks edaspidi laenu RKAS. Laenu ei maksta tagasi otse riigieelarvest, vaid kaudselt omavalitsuste eelarvete kaudu. Vahendid laenu tagasimaksmiseks eraldatakse omavalitsustele riigieelarvest nn õpilase pearaha investeerimiskomponendina. Ring on täis ? investeeringute katteks võetud laen makstakse tagasi ikkagi riigieelarvest.

Läbipaistva ja selge haridusinvesteeringute riikliku rahastamise asemel läbipaistmatu eraõigusliku RKASi mitmeastmelise finantsskeemi rakendamine rahustavat maha Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga ja ELi bürokraadid. Samas tekib oht, et tehingute käigus läheb kaduma Riigikogu ja valitsuse vastutus koolihariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamise eest.

Rahvaliit näeb riigi vastutuse realiseerimiseks ette kohustuslikud reeglid, milleta skeem meie toetust ei leia.

1. RKASil on skeemis täita ainult äritehniline pool, tal pole õigust koolivõrgu arenguvariantide otsustamiseks. RKAS korraldab koolimajade renoveerimist ja ehitamist programmi kohaselt. Regionaalselt tasakaalustatud programmi koostab omavalitsusliitude ja maavalitsuste ettepanekute alusel hari-dus- ja siseministeerium, kes vastutab programmi täitmise kontrolli eest. Programmi kinnitab valitsus, kes vastutab, et pearaha investeerimiskomponent kataks koolimaja kordategemise rahavajaduse.

2. RKASil lasub investeerimisprogrammi rahalise katte olemasolu kontrolli kohustus. Koolihoone renoveerimiseks (ehitamiseks) investeeritud summade ja krediidiintresside tagasimaksmise ajagraafik peab toetuma omavalitsusele õpilase pearaha koosseisus eraldatavale investeerimiskomponendile. Kui sellest ei jätku, pöördub RKAS valitsuse poole probleemi lahendamiseks.

3. RKASi kohustus on kaasata projekti iga riigieelarvest eraldatud omavahendite krooni kohta kaks krooni laenatud vahendeid. Omavalitsusega kokkulepitud finantskohustuse tagatis on tagasimakseajaks lepingu alusel RKASi kasuks seatud koolimaja hoonestusõigus. See annab RKASile võimaluse kaasata pankadest krediiti, kuid ei anna õigust koolimaja enda haldusse võtmiseks. Maja haldamise korra määrab ja kulud katab omavalitsus.

4. Projekt peab lähtuma põhimõttest, et kooliinvesteeringud ei ole RKASile äriprojekt ja sellelt ei taotleta kasumit.

Vaid siis, kui kõik need neli tingimust on täidetud, hakkab väljanuputatud plaan tööle.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:51
Otsi:

Ava täpsem otsing