Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Teine sammas tõuseb jõuliselt esimese kõrvale

Raivo Sormunen 29. oktoober 2004, 00:00

Teise pensionisamba neljandas liitumisvoorus on süsteemiga liitunute arv ületanud oluliselt pensionäride arvu. Kui pensionisaajate arv on sotsiaalkindlustusameti andmeil kõikunud viimased aastad stabiilselt 360 000?370 000 vahel, siis teise pensionisambaga liitunute arv, kes tulevikus hakkavad lisaks riigipensionile pensionilisa saama, on viimase aastaga tõusnud 351 000 inimeselt 418 000ni.

Kuna kõigil senini veel liitumata inimestel, kes soovivad 2005. aasta algusest teise pensionisambasse raha koguma hakata, on liitumisega vaid ülehomseni aega, võib lähimatel päevadel oodata veel tuhandeid hiliseid liitujaid. Eriti just 1962.?1964. aastal sündinud inimeste hulgast, kel praegune liitumisvoor on viimane.

Kui teise samba liitunute arv jätkab pidevalt väikest kasvu, siis pensionäride arv oluliselt kasvada ei saa. Esiteks lükkub vaikselt 63. eluaasta poole naiste vanaduspensioni iga (praegu 59 aastat). Teiseks võib keskmise eluea pikenemise korral riik pensionilemineku iga tulevikus veel tõsta. Seda viimast selleks, et kõrget pensionäride ja tööjõulise elanikkonna suhet veidigi normaalsel tasemel hoida.

Kuna 1983. aastal sündinutel ja noorematel on teine pensionisabas kohustuslik, saab umbes 2050. aastal teise ja esimese samba raha saajate arv võrdseks.

Samas on aga juba praegu teise sambaga liitunuid väga palju. Koguni 65 protsenti 648 000 inimesest, kes ise (füüsilisest isikust ettevõtjad) või kelle eest (tavatöötajad) ettevõtjad sotsiaalmaksu maksavad.

Kui riiklik pension sõltub väga paljudest raskelt prognoositavatest teguritest, siis teise pensionisambasse kogutud raha oma märksa käegakatsutavam. Esiteks kahandab see igakuist netopalka keskmiselt 1,5% võrra. Teiseks jääb kogutud raha täielikult inimesele endale ja on päritav.

Hetkel on teise samba fondide kogumaht tõusnud 2,16 miljardi kroonini, kasvades keskmise kuutempoga 130 miljonit krooni. Järgmisel aastal lisanduvad uued liitujad ja ehk ka väike keskmise palga kasv võiks fondide mahu kuutempo viia 160 miljoni kroonini. Arvestades, et keskmiselt makstakse praegu pensioniteks kolmveerand miljardit krooni kuus, näitab see, et rahavood teise sambasse on juba vägagi muljetavaldavad.

Kolmanda pensionisambaga liitunute arv on küll teise samba kõrval mannetu, kuid kriitiline punkt näikse olevat siiski ületatud. Vabatahtlike pensionifondide kaudu (mida on praegu kokku kuus) on kolmandasse sambasse investeerinud praeguseks ligi 5500 inimest kokku 144 miljonit krooni. Fondide kasvutempo jääb hetkel 3?5 miljoni kroonini vahele kuus.

Endiselt on kõige populaarsem kolmanda pensionisamba vorm kindlustuse kaudu. 2004. esimese poolaasta lõpuks oli täiendava kogumispensioni kindluslepingutega moodustunud ligi 725 miljoni kroonine reserv, mille maht kasvab keskmiselt kiirusega paarkümmend miljonit krooni kuus.

Tulumaksusoodustusega täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid on sõlmitud juba üle kuue aasta. Hetkel on seal toimumas juba ka esimesed pensioni väljamaksed, kuid nende maht on veel väga väike ? umbes pool miljonit krooni kuus. See pole veel tuhandikki igakuisest riikliku pensionite väljamaksete mahust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:51
Otsi:

Ava täpsem otsing