Üks Kivi

Kristjan Port 29. oktoober 2004, 00:00

Nii kõlas mõttetera kolmveerand sajandit tagasi. Saatuse ja kividega seotud tsitaadi üle mõtiskledes tuli pähe hull küsimus ? kas keegi on juurelnud selle üle, kus me täna oleksime, kui Newtonile oleks kuulsa õuna asemel üks kivi vastu pead kukkunud? Kas Newtoni enneaegne surm oleks võinud jätta meid pikemaks perioodiks keskaega ning inimkonna tähelepanu köidaks täna teistsugused teemad? Kas sõjad laheneksid keppide ja kividega?

Pigem tundub, et ühe Newtoni puudumisel poleks ajalugu seisma jäänud, kuna alati leidub inimesi, kellele meeldib asjadest aru saada. ?Arusaamine on nagu seks. Tegevus, millel on kindel praktiline eesmärk, aga see pole põhjus, miks inimesed seda tavaliselt harrastavad.? Sõnad pärinevad Frank Oppenheimerilt, mehelt, kes aitas vend Robertil täiendada maailma relvaarsenali aatompommi võrra. Pomm tekkis, kuna meestele meeldis aatomi ehitusest aru saada. Erinevalt nimekast vennast ja tema kaalslastest (Bohr, Feynman, Fermi), ei tea enamik Franki, nagu näiteks ei taheta teada Ameerika Kommunistlikku Parteid. Need kaks asja on tegelikult seotud, sest Frank oli organisatsiooni liige. Parafraseerides tema enda tsitaati, siis koges ta peagi pigem sadomasohhismiga võrreldavat tunnet, kui mõistis oma maailmavaate sobimatust, sest side kommunistidega muutis füüsiku üleöö töötuks ning sulges talle kõik uksed. Välja arvatud oksjoni omad. Nimelt oli Frankil olemas vanematelt pärandina saadud van Goghi maal (rikastel vanematel oli neid vähemalt kolm). Juurdlemata selle üle, miks heaolus kümmelnuid kommunism köidab, ostis ta saadud raha eest maad ning plaanis farmerieluga jätkata, kuid maandus lõpuks hoopiski muuseumi juhataja postil.

Kunstnikul, kes aegade tagant Frank Oppenheimerile majandusliku õlekõrre ulatas, õnnestus oma elu jooksul müüa vaid üks maal (täna on sama ?Punane viinamarjaaed? nähtaval Moskvas Pu?kini muuseumis). Lisaks kunstile seob neid mehi veel oskus hinnata arusaamisest ammutatavat mõnutunnet. Selle erinevusega, et Vincenti jaoks polnud oluline maailma ratsionaalne mõistmine, vaid visuaalse reaalsuse, värvide ja valguse vahekordade personaalne tunnetus ehk impressioon. Viimast edendas olulisel määral kunstnike ja poeetide seas veiniga võrreldes palju populaarsem puuõlist toodetud absint, mida tänu viisakalt öeldes ?inspireerivale ja meeli ergutavale? toimele kutsuti hellitlevalt la Fée Verte (roheliseks haldjaks). Võrdluseks tasub meelde tuletada, et tavalisemas napsus kohatakse tavaliselt kuradit!

Ajalugu on näidanud, et kõik hea võetakse kunagi ära ja nii lõppes absindiajastu keeluga, kuna jook inspireeris lisaks kunstnikele igat masti riigikukutajaid. Absinti joodi toona Prantsusmaal aastas 36 miljonit liitrit ? piisav kogus, et kogu rahvas (keda oli sama palju kui mainitud liitreid) hakkas muutuma rahutuks. Oluline on mainida, et aasta oli siis 1915 ja Euroopa haises püssirohu järele. Käimas oli Esimene maailmasõda ning järge ootas 1917. aasta revolutsioon Venemaal. Maagilise võimega joogi keelustamise järel joodi seda althõlma juuksevedelikupudelist. Seega on tänastel odekolonnijoojatel olemas euroopalik kultuurilugu vähemalt taara osas.

Absindiajastu lõppu tähistav Esimene maailmasõda realiseeris omal küünilisel moel ühte suurt inimkonna arusaamisvajaduse rahuldamise vilja ? tööstusrevolutsioon oli toonud selgust, kuidas vähema vaevaga rohkem korda saata. Kuulipildujast ja suurtükist said massihävitusrelvad. Neile lisandusid leegiheitja, keemiline relv, tank ja lennukid ning raadioside ja telefon tõrjusid välja tuvid ja koerad. Nii innovaatilist ja julma sõda polnud inimkond varem kogenud.

Täna ütleme, et toonane sõjakoledus on suhteline. Meie suhteline maailmavaade pärineb tegelikult samast, absindi keelustamise aastast, kui Albert Einstein andis trükki üldise relatiivsusteooria. Toona kirjutas Londoni Times suurte pealkirjadena: ?Teaduse revolutsioon?, ?Uus universumi teooria?, ?Newtoni ideed on ümber lükatud!?. Tulles loo alguse juurde tagasi, võiks küsida, kas ongi nii kole mõte, kui õuna asendanuks üks kivi...?

Hiljem on paljud kadedad (või elukogenud) vihjanud, et Albert pole üksi kuulsust ära teeninud, vaid kõige taga peab olema naine ? Albertist neli aastat vanem serbia päritolu Mileva Maric. On teada, et suure osa matemaatilisest analüüsist tegigi sama daam, täna paremini tuntud kui Alberti esimene abikaasa. Ajakirjanike pärimistele, kas Mileva ei tunne ennast aupaistest teenimatult kõrvaletõrjutuna vastas ta alati: ?Me oleme üks kivi!?

Ahjaa, tolle alguses esitatud kividest kantud mõttetera autor on samuti üks kivi, Albert Üks Kivi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:47
Otsi:

Ava täpsem otsing