Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vaenlane kõrvaltoas
Tippmeeskonnad peavad aastas umbes viiskümmend kohtumist ja neist igaüks on suure tähtsusega. Eriline mekk on alati juures nendel kohtumistel, kus mängus enam kui kolm punkti või koht järgmises ringis ? võita rivaale, naabreid on ületamatu. See pakub kõneainet ülejäänud aasta või lausa kümnete jooksul.
Derbi olemuse otsustab toetajaskonna temperamentsus ja traditsioonid. Ühe äärmusliku näite varal saame aru, kui suur võim võib jalgpallifännidel tegelikult olla ja kui hingestatult nad oma meeskonda suudavad toetada.
Boca Juniorsi klubi toetajad on ühed maailma tuntuimad huligaanid, keda kutsutakse barras bravas, mis tähendab eesti keeles ?karmid jõugud?, need omakorda jagunevad gruppideks. ?See ei ole maffia,? kinnitab rühmituse La Doce pealik Rafa, kuid üldsuse arvamus sellega ei kattu. La Doce, mis tähendab ?12 mängijat?, ühendab endas peamiselt vangis istunud, kriminaalse minevikuga mehi. ?Me tunneme kõik suurt armastust Boca vastu, see ühendab meid,? ütleb Rafa. ?Me teeksime Boca nimel kõik ? ta on meile ema eest.?
Võimudele Rafa viimane avaldus muret valmistabki, sest Argentina on suurtes raskustes jalgapallihuligaanide peatamisega. Jõukudevahelised kaklused tribüünidel on tavalised ning lisaks rusikatele ja kaigastele on pidevas kasutuses ka noad. Inimesed on valmis Oma Meeskonna nimel tegema kõike ? tapma, peksma, vangis istuma. Maradona, Boca Juniorsi ajaloo vägevaim mängumees, ütleb, et mõistab huligaane.
?Rikkad inimesed lähevad teatrisse, vaesed tulevad jalgpalli vaatama ? pole ime, et temperamentsus teinekord üle pea kipub kasvama.? Boca Juniorsi suurim rivaal Buenos Aireses on teine kuulus Argentina klubi ? River Plate. Derbid viimasega on fännidele aasta tippsündmus ja võib öelda, et samasugusesse meeleolusse on langeb ka kogu ülejäänud riik.
Ainuüksi korrakaitsjaid on derbipäevadel tänavatel tuhandeid, lisaks avaldavad ajalehed hoiatusi ja jagavad nõuandeid tavainimestele, kuidas mängupäeval mitte jalgu jääda.
Kaugeltki mitte kõik jalgpallisõbrad ja -fännid pole huligaanid. Inglismaal on rivaliteet kogunud veidike teistsuguse tähenduse, ehkki kirg ja armastus meeskonna vastu ei jää ?kuumadele? rahvaste omale sugugi alla. Kaklustest enam on levinud verbaalne vägivald ehk üksteise tögamine. Nimetades Inglismaa suurimaid vastasseise, on eestlastele kahtlemata tähelepanuväärseimad Sunderlandi ja Newcastle?i toetajate ?sõprussuhted?. Üleriigiliselt tuntud toetajaskonnad pole viimastel hooaegadel saanud nii tihedasti läbi käia, et teineteisele ?austusavaldusi teha ja tulemusi ülistada?, sest Mart Poomi koduklubi mängib Newcastle Unitedist madalamas liigas. Loomulikult on see Newcastle?i poolehoidjatele eriti magus, sest üleolek on hetkel vaieldamatu. Ehkki ka nemad tunnistavad, et Sunderlandi fänne igatsetakse ? raske on elada ilma vaenlaseta.
Kui Newcastle Unitedi toetajad räägivad enestest kui ?harakatest? (magpies ? ingl k), siis Sunderlandi toetaja ei kasuta sellist nime kunagi. Must-valges särgis Newcastle?i toetaja on nende jaoks lihtsalt skunk. Samal ajal peavad Newcastle?i toetajad väljendit mackem suureks solvanguks, mida kasutatakse siis, kui tahetakse kellelegi väga halvasti öelda. Just nii kutsuvad end puna-valges Sunderlandi fännid ? mäkkemid.
Jättes kõrvale suured jalgpalliriigid Itaalia, Hispaania, Portugali, aga ka lähinaabrid Venemaa ja Rootsi, tuleb toodud näidete varal tõdeda, et kui kodumaistel jalgpallisõpradel läheb viis kannu õlut ja neli tundi, et üks sõnagi tribüünil suust saada, siis mujal maailmas elatakse selles meeleol us sünnist surmani. Rohkem temperamenti, rohkem julgust!
Eesti koondise ja Sunderlandi väravavaht vastas küsimustele peale derbit Läti ja Eesti vahel.
Kuidas mõjutavad derbid Inglise klubijalgpalli elu? Derbid on tähtsad sündmused kogu kohalikule regioonile. Turvameetmed on kaks korda karmimad, mängu oodatakse nädalaid. Kahjuks oleme Newcastle?iga praegu erinevates liigades. Ma ei ole ise Newcastle?i vastu mänginud, olin tookord pingil. Õhkkond oli võimas, staadionil meeletu kisa. Pärast muidugi linnas fännidel ka kõva pidu. Kaotanud võistkonna poolehoidjatel on järgmise töönädala algus rikutud.
Inglismaal käib fänlus põlvest põlve, vanemad viivad lapsed juba varakult staadionile. Staadion on puna-valgetriibulistes särkides fänne täis.
Millised on Sunderlandis mängides olnud kontaktid mackem?itega? Inglismaa fännid on aktiivsemad kui Eesti omad, rohkem tuleb autogrammi- ja pildisoove, tänaval ja poes tullakse juurde, vahetatakse paar sõna, räägitakse mängust. Klubi pressitalitus organiseerib kohtumisi fännidega, käiakse ka koolides.
Seda juhtub päris tihti, et poes või tänaval ära tuntakse. Jalgpall on kultuuri üks osa. Samas Inglismaa fännid respekteerivad sind, annavad ka privaatsust ja ei ole nii agressiivsed kui Itaalia või Türgi fännid. Meeskonnakaaslane Ravanelli rääkis derbist, et kui ta Itaalias mängis ja kaotas, siis ei julgenud nädal aega väljagi minna. Inglismaal nii hull asi pole, siin mängijate autosid ei rünnata.