Ettevõtted tasuvad spordivõimaluste eest

Hansapangas tegeleb töötajate sportimisvõimalustega Hansa spordiklubi. See asutati 1996. aastal ning tänaseks on liikmeskond kasvanud 730ni. Eesmärk on pakkuda spordiklubi liikmetele erinevaid tervisespordi võimalusi ning aidata leida sobivaid spordiklubisid ja treeninguid, selgitab Hansa spordiklubi direktor Aare Halliko. Spordiklubi maksab osaliselt kinni treeningutasud.

Aktiivsem spordiklubiga liitumine on Halliko sõnul sügisel, siis pakutakse ka tasuta liitumise võimalust. Klubil on aastamaks ? tallinlastele 500 krooni ja regioonides elavatele liikmetele 300 krooni. Spordiklubis toimuvad ka 1?2 korda nädalas pallitreeningud ? korv-, võrk- ja jalgpall ? ning osaletakse Eesti meistrivõistlustel madalamates liigades.

Halliko sõnul kasutatakse treeninguvõimalusi aktiivselt ning naiste seas on populaarseimad erinevad aeroobikatreeningud, ujumine ning ka võrkpall. Mehed aga eelistavad jõusaali, ujumist ja pallimänge. Lisaks on seltskond, kes võtab osa erinevatest vastupidavusvõistlustest, näiteks jooksu-, rattasõidu- ja ujumisvõistlused. Võistlejate hulk on päris suur ning spordiklubi toetab neid, makstes stardimaksu ja registreerides osavõtjad.

Eelkõige on oluline väärtustada tervislikku eluviisi ja tervise eest hoolitsemist organisatsioonikultuuris, rõhutab reisibüroo Estravel personalidirektor Kati Oja. Juhtide eeskuju avaldab kindlasti mõju. Kui juhid peavad lugu tervise eest hoolitsemisest, annab see tooni kogu ettevõttes. Tähtis on suurendada töötajates teadlikkust, millest tekib stress, kuidas sellega toime tulla ning kuidas vältida läbipõlemist.

Oja sõnul võimaldab ettevõte oma töötajatele töötervishoiu seadusega ette nähtud tervisekontrolli, mille eest tasub tööandja. Iga sügis on soovijatel võimalik end vaktsineerida gripi vastu, mille eest tasub ettevõte. Regulaarselt viiakse läbi riskianalüüsi, mille oluliseks osaks on töökeskkonna hindamine ja seejärel töötingimuste parandamine.

Kord aastas toimub Estraveli bowling?u-võistlus ning töötajad osalevad aktiivselt ka Nordea jooksul. Möödunud kevadel toetas reisifirma sportimist ka rahaliselt ? töötaja sai ise valida sportimise viisi ja koha. Seda võimalust kasutas Oja sõnul ligikaudu kolmandik töötajatest.

Kinnisvarafirma Arco Vara peab väljaspool tööaega töötajate ühist sportlikku tegevust äärmiselt oluliseks. ?Meestel on populaarseimaks spordialaks korvpall ning Arco Varal on ka sel alal tugevatest tegijatest oma meeskond,? selgitab Arco Vara turundus- ja kommunikatsioonijuht Kadri Lindpere.

Naispere eelistab Lindpere sõnul ujumist ning saunaõhtuid. Alati on erinevate sportmängudega sisustatud nii ettevõtte suve- kui ka talvepäevad. ?Meil on tekkimas üsna suur hulk golfihuvilisi,? rääkis Kadri Lindpere. Peatselt loodab Arco Vara ka sellel alal kokku panna arvestatava meeskonna.

Erinevatel tööaladel on erinevad töökeskkonnad ja ohud, mistõttu ei saa rääkida lihtsalt enamlevinud terviseprobleemidest. Kuid siiski võib nii Eestis diagnoositud kutsehaiguste pingereas kui ka tervisekontrolli ajal ilmnevatest terviseprobleemidest enamlevinutena välja tuua luu- ja lihaskonnahaigused.

Hoolimata töö erinevustest võib leida ühiseid jooni nii rasket füüsilist kui ka nn kontoritööd tegevatel töötajatel. Mõlemal juhul võivad tekkida esialgu puhates mööduvad, aga edaspidi juba püsivad valud ja funktsioonihäired lihastes, luudes ja liigestes.

Tähelepanu väärib, et inimesed, kes oma füüsisest ise hoolivad, eelkõige sportides vabal ajal, on ka paremate tervisenäitajatega.

Positiivne tendents on siiski tekkimas, kus tööandjad on hakanud pakkuma oma töötajatele sportimisvõimalusi. Kompenseeritakse kas osaliselt või täielikult terviseklubide, ujulate ja pallimängusaalide kasutamist. Esialgu on see olnud majanduslikult jõukamate firmade prioriteet ning sageli just siis rakendatav, kui firmajuht ise on spordiharjumusega.

Soovitame alati sportimist ja taastusravi, kui inimese tervis seda vajab ja seisund võimaldab. Tööandjate hulgas on üksikuid näiteid, kes juba praegu on nõus ka taastusravi eest tasuma, eesmärgiga ennetada töötajatel ametist tingitud terviseprobleemide väljakujunemist.

Et selline võimalus oleks ka töötajatel, kelle tööandjal puuduvad vahendid taastusravi eest tasumiseks, siis oleks ainsaks lahenduseks kindlustusfirmade pakutav. See saab aga toimima hakata ainult tööõnnetuste ja kutsehaiguste sundkindlustusseaduse rakendudes, mida senini pidevalt edasi lükatakse.

Arvestades, et ka meie tööealine elanikkond vananeb ja väheneb, on äärmiselt oluline, et olemasolevad töötajad ? maksumaksjad ? püsiksid kaua töövõimevõimelistena.

Autor: Sigrid Suu