Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Korruptsioon on majanduselu doping

Agu Laius 02. november 2004, 00:00

Maailma korruptsioonivastane liikumine Transparency International (TI) avaldas kümnendat korda korruptsiooni tajumise indeksi. Tänavuses indeksis oli Eesti 31. kohal.

Võime rahul olla, et oleme maailma kõige vähem korrumpeerunud viiendiku hulgas. Oleme parimad Euroopa Liiduga liitunud riikide hulgas ja paraneme neist kiiremas tempos. Indeks koostatakse riikidele, kelle kohta on vähemalt kolm uuringut, ja Eestit käsitlevate uuringute arv on kasvanud 12ni.

Mõnest indeksi aluseks olevast uuringust saame teada, et meie seis paranes. Lõpuks ometi on riiklik korruptsiooni vastu võitlemise kava, korrastatud on erakondade rahastamist ning äritegevuse alustamiseks ei tule Eestis maksta altkäemaksu lubade ja litsentside saamiseks.

Enama teadasaamiseks aga peame appi võtma siseriiklikud uuringud ja analüüsid ning tõdema, et neid ei ole piisavalt. Me teame Jaan Tõnissoni Instituudi tellitud uuringutest, et igapäevaelu toimingutes ei tule meil altkäemaksu maksta. Suhteliselt korruptsioonivaba on inimese jaoks tervishoiu- ja haridussüsteem ning kohalike omavalitsuste asjaajamine.

Meie korruptsiooniprobleemid koonduvad kolmnurka poliitikud, riigiametnikud ja ärimehed. Sügavamaks uurimiseks pole aga vahendeid olnud. Suure avaliku surve all muudeti erakondade rahastamine läbipaistvamaks. Astumata jäeti aga järgmine samm, mis oleks piiranud poliitilise raha mõttetut raiskamist valimisperioodil. Valitseb usk, et raha eest võib saada kohti parlamendis või volikogus. Tallinna volikogus toimunu näitab selle ohtlikkust.

Konkurentsivõime on valitsuse lemmiktermin. Riigi ja äriühingute huvid justkui kattuvad, sest rahvusvaheline majandusedu toob uusi rahvusvahelisi investeeringuid. On mõistetav, miks paljudes riikides taunitakse korruptsiooni vaid ulatuses, mis on rahvusvaheliselt hädavajalik. Võetakse vastu kenad seadused, kuid luuakse nõrgad seaduste täitevstruktuurid. Arutatakse teemat konverentsidel, kuid viiakse lõdvalt ellu korruptsioonivastast strateegiat ja näägutatakse ajakirjandust probleemi ületähtsustamise pärast.

Äriringkonnad hoiduvad korruptsioonist rääkimast. See on nagu dopinguprobleem spordis: korruptsioon ongi majanduselu doping.

Korruptsiooni käivitavaks jõuks ongi majanduskonkurents. Korruptsiooni abil saab saavutada teiste arvel soodsama tegevuskeskkonna. Korruptiivne käitumine võib anda nii äriühingule kui ka riigile ajutise konkurentsieelise. Äriühingu jaoks seni, kuni see pole riigis üldlevinud käitumisviis, ja riigi jaoks seni, kuni esialgne kiirenev majanduskasv takerdub riigi kontrolli alt mööda liikuva rahamassi tõttu.

Kuid konkurentsivõimet suudetakse tõsta vaid nii kaua, kuni konkurendid sama või tõhusamat käitumismudelit ei kasuta. Korruptsiooniga leppimine ühiskonnas sunnib äriühinguid konkureerima ka korruptsiooni alal, suurendama panuseid ja omavahel kokku leppima, et ühise korruptiivse käitumisega saavutada riigi huvide arvel isiklikku kasu.

Ühekülgne edukuse kontseptsioon ja rikastumismentaliteet ning sellel põhinevate väärtushinnangute juurdumine ühiskonnas on korruptsiooni kasvulava. Isiklik edu on määrav, ühisreeglite järgijaid peetakse äpudeks. Tulemuseks on isikliku kasu tagaajamine ilma austuseta ühiskonna ja lõpuks ka firma vastu.

Pikas perspektiivis on korruptsioon seega riigi konkurentsivõime piduriks. Kõrge korruptsioonitasemega riigid on üldjuhul madala rahvusvahelise konkurentsivõimega. Seal puudub tasakaal avalike ja erahuvide kaitsel. Kodanikkond kihistub ja lõheneb, mis süvendab korruptsiooni veelgi. Riigiinstitutsioone umbusaldatakse ning enam ei saa rääkida demokraatliku õigusriigi põhimõtetest.

Eestis on usutavasti indeksi paigalseis või langus peatunud ja valitsuse korruptsioonivastase strateegia elluviimine annab järgmistel aastatel uue positiivse muutuse. Kõige olulisem samm on anda riigikontrollile võimalus auditeerida kohalikke omavalitsusi.

Ehk leiavad parema omavahelise mõistmise ajakirjanikud ja poliitikud, sest senine vastasseis on viinud Eesti uuriva ajakirjanduse kadumiseni.

Edasisi samme paremusele saab astuda vaid siis, kui on sündinud tõsine korruptsioonivastane koalitsioon, kus poliitikud, valitsusasutused, äriühingud ning ulatuslik kodanikualgatuslik tegevus üksteist toetavad.

Korruptsiooniohtlikke probleeme jätkub. Jaan Tõnissoni Instituut võtab koos justiitsministeeriumiga tähelepanu alla ka eurorahade kasutamise.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing