Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Personalitöötaja hullud päevad

ÄP 02. november 2004, 00:00

Seadusandja on töölepinguseaduse täiendustega pannud tööandjate õlule tülika lisakoormuse, peale selle annab seadusemuudatuste elluviimine töötajaile võimaluse tööandjailt paremaid tingimusi nõuda ? tööandjal lasub kohustus viia töölepingud uueks aastaks seadusega kooskõlla, töötajal aga puudub kohustus nendele alla kirjutada.

Personalitöötajale on jäänud veel kaks kuud, et viia personalidokumentidesse seadusega ettepandud muudatused. Tegemist on küll formaalsete täiendustega ? näiteks tuleb lepinguisse juurde märkida töötaja isikukood ja elukoha aadress ?, kuid aega ja kannatustust nõuavad need ikka.

Mõni personalitöötaja on selliseid andmeid juba ammu kogunud. Suuremates ettevõtetes võivad personalitöötajad aga jääda ajahätta ? see töö tuleb ära teha igapäevatöö kõrvalt. Tuleb ju lisaks igasse dokumenti tehtavatele kannetele võtta lepingu muudatustele ka töötaja allkiri. Samuti tuleb, ilmselt eelneval, töötajale selgitada, miks on sellised täiendused vajalikud ja mis seoses nendega muutub töötaja jaoks.

Pole välistatud, et nii mõnigi töötaja kasutab seadusandja antud võimalust algatada tööandjaga kõnelus oma töö- ja/või palgatingimuste parandamiseks. Selgitamine, et seadusemuudatused ei too kaasa niisuguseid sisulisi muudatusi, kulutab veelgi nii tööandja aega kui närve.

Tõsi, paranduste tegemiseks oli aega kaheksa kuud (aasta lõpuni). Kuid kui väga mahukale ettevõtmisele lisandub töötaja sihilik pahatahtlik käitumine, ongi tööandja hädas.

Trumbid on praegu töötaja käes. Teda ei kohusta seadus lepingumuudatustele alla kirjutama, tema leping kehtib vanadel tingimustel ikka edasi. Teine asi on see, kuivõrd mõttekad need nõudmised on. Sissekirjutus ei ole meil kohustuslik, ometi nõuab töölepinguseadus töötaja elukoha ülestähendamist. Samuti võib töötaja aadress muutuda mõne kuu tagant ? vaevalt, et ta sellest alati tööandjale teada annab.

Tööandja on see, kes peab tööinspektsiooni hirmus dokumentatsiooni korrasoleku eest hoolitsema, muidu ootab teda uuel aastal ees hoiatus ja veidi pikemas perspektiivis ka oht trahvi saada.

Paraku ei piirdu personalitöötaja mured nende täiendustega. Varsti on oodata täiesti uut töölepinguseadust. Siis tuleb personalitöötajal teha töölepingud taas ümber või sõlmida lausa uued lepingud. Need kaks asja oleks aga saanud ühitada, kui seadusandja oleks suutnud püsida ajakavas ja uue töölepinguseaduse Euroopa Liiduga liitumise ajaks vastu võtta.

Siis oleks tööandja pääsenud vaid ühekordse dokumentide kohendamisega. Ära oleks jäänud selgitused töötajatele, tülikas paberitöö ning võimalik pahatahtlik venitamine töötaja poolt.

Seega ei saa personalitöötajad nii peagi rahu ja neil jääb vaid oodata, mis nõuded seadusandjad järgmiseks leiutavad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:47
Otsi:

Ava täpsem otsing