Suurfirmad trügivad väiksed turult

Gea Velthut-Sokka 02. november 2004, 00:00

Hetkel Neste tegevust uuriv konkurentsiamet plaanib järgmisel aastal lülitada oma turu-uuringute plaani saetööstuses toimuva, samuti teha ettepanekud konkurentsi suurendamiseks teede-ehituses.

Äge rebimine käib autokütuse turul, kus kaks suurt rahvusvahelist ketti ? Neste ja Statoil ? kergitavad ja langetavad hindu ning kohalikel väiketanklate omanikel jääb vaid võimalus nendega kaasa minna. Ehituses kasvatavad turuosa suured, nn miljardiklubisse kuuluvad ettevõtted ? Merko, Skanska EMV, Eesti Ehitus, FKSM ? sest väikesed ei suuda nendega konkurssidel rinda pista. Puidutööstuses dikteerivad hinda peamiselt Stora Ensole kuuluvad saeveskid.

Konkurentsiameti peadirektor Peeter Tammistu on päri, et kõnealustes valdkondades on ettevõtete koondumine viinud selleni, et väikeettevõtja ei suuda enam turul toimetada, kui ta enda jaoks just mingit väga spetsiifilist valdkonda ei leia. Suuremal on rasvakiht paksem ja ta suudab pakkuda paremat hinda. ?Selle vastu konkurentsiõigus ei aita,? möönis ta. Kedagi ei keelata olla suur ja turul konkureerivad kõik võrdsetel tingimustel, on Tammistu põhimõte.

Konkurentsiamet saab sekkuda aktiivselt vaid siis, kui suurfirma turuosa on kasvanud üle 40%. Siis saab ettevõte endale lisatiitli ?turgu valitsev ettevõte? ning peab alluma konkurentsiseaduste erireeglitele ? riigiga kooskõlastused hindade osas, aruandluse esitamine jne. Nende eiramine võib viia ettekirjutuste ja kopsakate, kohati miljonitesse kroonidesse ulatuvate trahvideni. Seni pole aga karme sanktsioone ette nägeva konkurentsiseaduse rikkumise pärast ühtegi ettevõtet trahvitud.

Küll loetleb Tammistu ameti sekkumist nõudnud teisi juhtumeid: jalgrataste maaletoojad Hawaij Express ja Balti Autoosade AS kirjutasid edasimüüjatele hindu ette, Maardus müüs kaabeltelevisioonifirma STV teenust alla omahinna, Eesti suurim videolaenutus ja maaletooja VK Holding leppis konkurendiga turuosa kokku ja andis filme teistele laenutustele kokkulepitud lõpphinna nõudmisega, Apotheka apteegiketi hinnapoliitika on hetkel uurimise all.

Kolmes artikli alguses nimetatud valdkonnas pole aga rikkumisi tuvastatud. Praegu on aktuaalne vaid kütuseturul Neste hulgimüügi hinnapoliitika uurimiseks tehtud avaldus, mida amet menetleb paar kuud.

Ehitusturg teeb juba mitmendat aastat kasvurekordit, ent koore riisuvad nn miljardiklubisse kuuluvad neli suurfirmat.

Seda peamiselt tänu kinnisvaraarendusele ja riigi infrastruktuuride ehitamisele, mille tarbeks väiksematel jaksust vajaka jääb. Ehitusturu suurenemine tagab aga siiski selle, et tööd jätkub ka väikestele, küll peamiselt alltöövõtjatena.

Raskustes on aga keskmise suurusega ettevõtted käibega vahemikus 30 kuni 100 miljonit krooni, keda kitsalt riigihangete turult välja pressitakse. Seda tunnistab ka Harju Ehituse juhatuse esimees Aare Neudorf, kelle sõnul kipuvad tellijad suurfirmasid eelistama.

Ootused on enne kohalike omavalitsuste valimisi suured ka teede-ehitajatel, kuid sel alal on konkurents veelgi valusam. Väiksemad tegijad on juba paar aastat tagasi välja surnud ning suured madistavad omavahel, uue tulijana sisenes hiljuti turule Soome riigifirma Tieliikelaitos. Konkurentsiamet on muret väljendanud nelja suurima teede-ehitaja Teede REV-2, TREFi, Talteri ja Aspi konsortsiumi üle.

Peeter Tammistu, konkurentsiameti peadirektor: Teedeehitus teeb meile tõsist muret. Oleme teinud selles osas koostööd riigikontrolliga. Tegu on teatud regulatsiooniveaga. Toimivad legaalsed kartellid nimega konsortsium. Riigihanke tegemisel teedeehituses on konsortsiumi moodustamine lubatud: kuna nõudmised mahu osas on nii kõrged, ei suuda üksik firma neid täita. Ka ELi nõuded lubavad seda. Meie arvamus on, et mahud võiksid olla väiksemad ja siis hakkaks konkurents toimima ning hinnad läheksid alla. Meil on plaanis järgmise aasta algul selles oas oma ettepanekutega välja tulla.

Väiksemate kütusefirmade olukord on raskenenud pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga, mil Neste on saanud ohtliku ülekaalu bensiiniturul. Nüüdsest peab autokütus vastama euronõuetele, seega ei saa bensiini enam sisse tuua Venemaalt ja Valgevenest. Sellest tingituna on ka Kütusefirmade Ühendus teinud konkurentsiametile avalduse.

?Kui seni oli veel võimalik suurtega konkureerida, siis nüüd on see raskem,? ütleb Dio Oil juhatuse esimees Aare Kaur. Logistiliselt pole teistest Euroopa riikidest võimalik kütust tuua, sest väikese mahu tõttu läheks see liiga kalliks, selgitab ta. Kauri hinnangul kasutab Neste ära oma monopoolset seisu, hoides oma hulgi- ja jaehindu üsna lähedastena. ?Suured ketid võivad lubada endale luksust olla mõnda aega kahjumis, meie seda teha ei saa,? lisab kaheksa tanklaga Tallinnas, Pärnus ja Tartus opereeriva kütusefirma juht.

Kümne tanklaga Mahta Kütuse müügijuht Paul Parm räägib, et Neste müüb sageli väikestele firmadele autokütust kõrgema hinnaga, kui on samal ajal müügil tema enda automaattanklates. ?Kerge ei ole, sest suured dikteerivad väikestele hindu,? lausub ta.

Neste tegevusega pole rahul ka Alexela Trade?i jaemüügijuht Aivar Räim, sest see üritab jõuga peale suruda praeguse 20 sendi asemel 35 sendi suurust hinnavahet automaattanklas ja tavalises jaamas müüdaval bensiiniliitril. ?See annab eelise neile, kel ainult automaadid, nagu näiteks Neste ise, ja meie, kes peame mõlemaid jaamu, kanname seetõttu kahju,? selgitab ta.

Alexela juhi hinnangul soovib Neste sel moel turgu enda kontrolli alla saada.

Neste Eesti peadirektor Indrek Kaju ei soovi firma turuosa avalikustada, kuid ütleb, et jaemüügis on see 20% ja hulgimüügis ?veel väiksem?. Tema väitel tuleb siiski 70?80% siin müüdavast autokütusest hoopis Leedust. Kuna need andmed ei luba liigitada Nestet turgu valitsevate ettevõtete hulka, ei saa tema sõnul rääkida oma suure turujõu kuritarvitamisest. Neste pole Kaju väitel kahjumis ja mingit ristsubsideerimist ei toimu.

Peeter Tammistu, konkurentsiameti peadirektor: Suurim bensiini sissevedaja on praegu Ma?eikiu Nafta. Kui tõesti ilmneb, et Neste osakaal on üle 40%, siis on tegu turu valitsejaga ja tema tegutsemisvabadus on väiksem. Eelmisel aastal kontrollisime Nestet Alexela kaebuse põhjal ja siis see nii ei olnud. Üks seda firmat puudutav kaebus, mis puudutab hulgi- ja jaehinna suhet, on praegu menet-luses. Kui firma pole turu valitseja, võib ta müüa hulgi odavamalt, sest sel juhul saab ta sellest ise kahju. Ristsubsideerimine on keelatud siis, kui on tegu turgu valitseva ettevõttega.

Oleme kütuseturgu aastaid jälginud. Selle ümber liigub palju erinevaid jutte. Oleme teinud ka äkk-kontrolle, kuid mingit hinna-kokkulepet pole tuvastatud.

Hinnad liiguvad sarnaselt ka väga tiheda konkurentsi tingimustes. Tallinnas on üle 50 jaama ja siin hakkab kõik silma. Mina küll usun, et konkurents selles valdkonnas Eestis praegu toimib.

Konkurents metsamaterjaliturul on vallandanud hinnasõja, mis parandab Skandinaavia kontsernile Stora Enso kuuluvate suurte saeveskite positsioone ning surub saagimisele pühendunud väiksemad kohalikud saeveskid turult välja.

Viie aastaga on okaspuupalgi hind tõusnud ligi kolmandiku ? turgu valitsevad saeveskid vajavad oma ambitsioonikate tootmisplaanide täitmiseks üha enam palki ning on nõus selle eest rohkem maksma.

Toormepõud ja hinnaralli löövad hinge kinni väikestel, vaid esmase saagimisega tegelevatel saeveskitel, kel pole taga arvestatavat varustus- ega turustusketti ning järeltöötlemist.

Tartumaal Kõrvekülas kümme aastat tegutsenud väikese saeveski, Alar Uibo juhitud AS Akma on see sügis korduvalt oma töö seisanud. ?Materjalihankijad ei suuda meile tooret hankida ja kõrge toormehind poob meiesuguseid väiketootjaid,? lisas Uibo.

Peeter Tammistu, konkurentsiameti peadirektor: Siin tuleb vahet teha erinevatel turgudel ? metsa töötlemisel, saagimisel, puidust toodangu tegemisel. Oleme uurinud metsa ülestöötamist ja ka saematerjali tootmist, nüüd on vaatluse all järgmine faas. Seni pole me leidnud ühegi firma puhul turgu valitseva seisundi kuritarvitamist. Kuna aga see turg on viimasel ajal oluliselt muutunud ja osa saetööstusi on suurte poolt üles ostetud, siis on tuleval aastal kavas see valdkond meie turu-uuringute plaani lülitada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing