Autovargus on vaid aja küsimus

03. november 2004, 00:00

Autost ilmajäämise hirm paneb autoomanikke öösel voodis vähkrema ning ainsana võib hingerahu tuua korralik vargavastane seade. Absoluutselt vargakindlat lahendust ei ole ilmselt olemaski, kuid iga seadme puhul on varga jaoks küsimus ajas ? kui kiiresti ta suudab auto sõidukõlblikuks muuta.

?Kogemus ja statistika näitavad, et roolilukkude murdmine on kõige lihtsam, meie praktikas on ette tulnud ka käigukangi luku murdmist ning kõige vähem pedaaliluku eemaldamist. Tegime hiljuti eksperimendi, kus Opel Vectral olid peal rooli-, käigukangi- ja pedaalilukk, pluss signalisatsioon. Vargavastaste seadmetega varustatud auto sõidukõlblikult ärandamiseks kulus vaid 29 sekundit,? räägib Põhja prefektuuri Lõuna politseiosakonna kriminaaltalituse juhtivinspektori Marek Kõiv ja lisab, et kahjuks ei tee politsei selliseid eksperimente regulaarselt ja sihtotstarbeliselt. ?Selliste eksperimentide korraldamine on rohkem autovargusi uuriva politseiametniku eralõbu ja hobi.?

Autosid varastatakse Kõivu sõnul lõbusõidu eesmärgil, jalavaeva vähendamiseks, kõige enam aga soovitakse auto ärandamisega raha teenida. Autovaraste peamine eesmärk on nad tervelt kas edasi või siis omanikule tagasi müüa, auto varastamine varuosade saamise eesmärgil on viimastel aastatel oluliselt vähenenud.

?Müümise eesmärgil ärandatakse ikka kõige enam Saksamaa päritolu sõidukeid ? Mercedeseid, Audisid ja BMWsid. Erilist moevoolu muutumist pole siin märgata.

Lõbusõiduks ärandatakse aga odavamaid ning vanemaid sõidukeid, näiteks ?igulisid või väga vanu Opeleid, välismaale toimetamiseks eksklusiivsemaid sõidukeid,? selgitab juhtivinspektor Kõiv.

Kuidas aga vargaid takistada? Parkida auto 70aastase naabrinaise valvsa silma alla? Kruvida rattad alt? Lennutada sõiduk ööseks seitsmekorruselise paneelmaja otsa? Võib teha sedagi, kuid auto tõmmatakse ikkagi ära, kui ta pole piisavalt kaitstud. Vargad on leidnud tee läbi rooli- ja käigukangiluku, signalisatsiooni ja muu.

13 aastat Eesti autoturvamise turul olnud Artvali OÜ juhataja Tõnu Truumaa sõnul ei pruugi näiteks pedaalilukust mingit kasu olla, sest käikude vahetamiseks pole sidurit tingimata vaja ja pidurdada saab ka käsipiduriga. Kõige aeganõudvam on tema hinnangul immobilisaatori kahjutukstegemine. ?Korraliku paigalduse puhul võib minna päevi, enne kui selle maha saab,? lausub Truumaa. Immobilisaator peatab bensiinipumba töö, mille tõttu mootor seiskub. Selline seade on uuematel masinatel tehase poolt ka sageli kaasas, kuid standardsete seadmete kahjutukstegemine on varastele kõige lihtsam. ?Tundub, et nende vähest efektiivsust teavad vaid hästi kindlustusfirmad.?

Lisavarustusena paigaldatud immobilisaator deaktiveeritakse näiteks transponderpulga või -kaardiga, samuti kasutatakse PIN-koodi või maandussensori maandamist sõrmedega. ?Eesti turul on kõik laiatarbe autoturbeseadmed olemas,? ütleb Artvali OÜ juhataja Tõnu Truumaa, kelle sõnul töötab üks huvitavaim immobilisaator sõrmejälje tuvastamise põhimõttel. See seade võimaldab registreerida kuni 10 näpujälge, hind pole aga sugugi ulmeline ? alla 5000 krooni.

Samuti on olemas Anti-Hijackeri immobilisaator, mis registreerib näiteks sõitmise ajal autost väljatõstmise puhul ukse avamise ja uuesti sõitma hakates kontrollib süsteem pärast pidurile vajutamist lisakaardi olemasolu. Kui kaart oli väljatõstetud omaniku taskus ja seade selle olemasolu autos enam ei tuvasta, seiskub 40 sekundi pärast auto mootor ja käivitub sireen.

Samuti võib alarmide lisaseadmena kasutada GSM Dialeri. Põhimõtteliselt on tegemist mobiiltelefoniga, mis helistab kuni viiele varem määratud numbrile ja teatab salvestatud häälsõnumi abil, milline andur rakendus. Vastavalt ruumi-, ukse- või suitsuanduri aktiviseerimise teatele saab mobiiltelefoniga sisse lülitada salongimikrofoni, seisata mootori või vajadusel teha EMT teenuse abil kindlaks auto asukoha.

Kuid peale nende varastamist segavate või takistavate seadmete on võimalik probleemile läheneda veelgi loomingulisemalt ja, mis seal salata, ka odavamalt.

Marek Kõivule on teada näiteid, kus autole paigaldatud unikaalne seade on ära hoidnud selle ärandamise. Nutikamad autoomanikud on kasutanud kõikvõimalikke huvitavaid mehaanilisi takisteid ja vahelülisid. Sõiduki käivitamine ning autotulede põlemine või automaki mängimine on pandud üksteisest sõltuma. Näiteks ei käivitu sõiduk enne, kui raadio on mängima pandud. Selline süsteem on vargale täiesti varjatud ja kui seda ei tea, siis ei oska keegi seda ka otsida. Ent ega seegi anna autoomanikule sajaprotsendilist garantiid varastamise vastu. Riski vähendamiseks tasub tähelepanelikult jälgida, et autoga sõitmiseks vajalikud vahendid ei satuks valedesse kätesse. Samuti väheneb varastamisoht, kui kasutada elektroonilisi lisaseadmeid ja auto aknaklaasile panna kleebis hoopis teise seadme nimetusega, mis seal tegelikult on. Iga vargus nõuab ettevalmistust ja kui vargad on end ette valmistanud ühe süsteemi lahtimuukimiseks, võib hoopis teiseks osutunud süsteem nad ära ehmatada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:48
Otsi:

Ava täpsem otsing