Kvoodimüügist Eestis rahaveskit ei saa

Sirje Rank 03. november 2004, 00:00

Kunda Nordic Tsement, mis on Eesti Energia järel teine suurima saastekvoodi saaja, on täna juba eraldatud kogustega hädas. Müügiks ei jää midagi, vaat et tuleb juurde osta, rääkis firma vanemnõunik Aadu Kana. Ehitusturg ning nõudlus tsemendi järele on nii Eestis kui ka eksporditurgudel kasvanud prognoositust kiiremini.

Lisaks tuli Eestil Brüsselist 2005?2007. aastaks algselt taotletud kvooti 12,5% ehk 8,1 miljoni CO2 tonni võrra vähendada. Lõplikuks koguseks jäi 56,8 miljonit tonni ning ümberjaotus peaks selguma selle nädala jooksul.

?Kui kõigil (kvoodi alla käivatel firmadel ? kokku 43) vähendatakse taotlusi võrdselt, siis muutub see Kunda Nordic Tsemendi jaoks tohutuks probleemiks,? ütles Kana. Firmal tuleb turu nõudluse rahuldamiseks investeerimisplaane ettepoole tuua ning kolmas ahjuliin käivitada juba lähema kahe aasta jooksul, rääkis Kana. Siis võib kvoodist puudu tulla.

Tänase seisuga on Eesti riik üks väheseid, kes Euroopa Liidus 1. jaanuarist käivituvast heitmekoguste ehk saastekvootidega kauplemisest juba kindla tulunumbriga arvestab. 2005. aasta riigieelarves on omanikutuluna Eesti Energia heitmekoguste müügist kirjas 97 miljonit krooni. Kas see raha läheb ka keskkonnasäästliku energiatootmise arendamiseks, seda ei osanud keskkonnaministeeriumi asekantsler Allan Gromov öelda. ?Otsest kitsendust ELi direktiivis selle raha kasutamise kohta ei ole.?

Tööstusettevõtetest ei prognoosi ka lubjakivi ja dolomiiditooteid valmistav AS Nordkalk ohtrat kvoodi müüki. ?Kole ausalt tegime, arvutasime täpselt vajaduse nelja ahju jaoks,? ütles firma keskkonnaspetsialist Raul Eenpuu.

Kvootide müügi asemel on firma vaikselt lootnud, et välismaised omanikud Eestis tootmist laiendavad, möönis Eenpuu, kui kuulis, et Nordkalki lubjadivisjoni juht Tarmo Tuominen on seda Soome Kauppalehtile juba maininud. Äripäevale ütles Tuominen, et Eesti on kindlasti üks väga hea alternatiiv, kus tootmist laiendada. ?Muidugi on parem tootmine viia riiki, kus kvoote saab tasuta, Soomes peame ostma,? ütles Tuominen. ?Kõik sõltub aga turust, konkreetseid plaane veel ei ole.?

Ehitusmaterjalide tootja Optiroc Fibo ExClay tehase juht Eero Randla põhjendas Optiroci saastekvoodi kahekordset kasvu kolme aasta jooksul ärisaladusega, mis on seotud firma arenguga. ?Kvootidega äritegevus ei olnud eesmärk,? ütles ta, mööndes, et kvootide müügist siiski kindlasti uus äriobjekt saab.

Kõige suurema kvoodi saaja ja tõenäolisem müüja Eesti Energia püüab samuti suure teenimise väljavaateid pisendada. Eesti Energia keskkonnaspetsialist Tõnis Meriste ütles, et ühelt poolt pole teada, mis kvoot turul maksma hakkab, teisalt on majandus kosunud ja Eesti enda tarbimine tõuseb. Samuti tahab firma suurendada eksporti. ?Kõigepealt katame tootmise vajaduse, mis üle, läheb müüki,? ütles Meriste.

Ettevõtjate hinnangul jätab kvootide riiklik jaotuskava Eesti Energiale lahedalt kasvuruumi ega ängista otseselt ka teisi ettevõtteid.

Euroopa Liidus 1. jaanuarist käivituv heitmekogustega kauplemine peab motiveerima ettevõtteid vähendama õhusaastet, mis põhjustab kliima soojenemist.

Süsteem ise vaevalt enne 2005. a teist poolt paika saab, ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Allan Gromov. Ent juba on turul ülepakkumise oht, mille vältimiseks EL liikmesriikide kvooditaotlusi kärpis, Eestil näiteks 12,5% ja Lätil isegi 29%. Poola kvoot on veel lahtine.

Eeltehingutes on saastekvoodi hind kõikunud 13,4 eurost 6,4 euroni, liikudes viimasel ajal 8,5 euro lähistel. Algselt ennustati kvoodi hinna tõusu 15?25 eurole tonn, nüüd ei välista Deutsche Bank hinna varisemist 5 eurole.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:51
Otsi:

Ava täpsem otsing