USA presidendivalimised tekitavad vastakaid tundeid

Neli aastat tagasi tundis Äripäev oma juhtkirjas head meelt George W. Bushi valimisvõidu üle USA presidendivalimistel. Seekord Bushi võimalik valimisvõit (ametlikud tulemused polnud veel Äripäeva trükkimineku ajaks selgunud) toimetuses enam nii üksmeelset heakskiitu ei pälvinud.

Majanduspoliitika seisukohast poleks olnud suurt vahet, kas valimised võidab Bush või John Kerry. Kuna viimane lubas seista hea Ida-Euroopa riikidega, sh Eestiga, viisavabaduse kehtestamise eest, siis oleks Kerry võit eestlastele toonud kaasa bürokraatia vähenemise USAsse reisimisel. Vastuargumendina on öeldud, et viisavabaduse kehtestamine võib toimuda ka Bushi ajal ehk see ei sõltu, kas Valges Majas juhib vägesid demokraat või vabariiklane.

Enim läksid Bushi ja Kerry vaated lahku maksupoliitika osas. Bush, kes oma esimesel valitsemisperioodil tegi mitmeid maksukärpeid, on lubanud seda poliitikat jätkata. Kerry soovis kaotada jõukamatele ameeriklastele praegu kehtivad maksusoodustused.

Bushi maksukärbete soovi varjutab paisuv eelarvepuudujääk, suurenev väliskaubanduse defitsiit ja kiiresti kasvav riigivõlg. Eelarvepuudujääk tuleb sellel aastal ajaloo suurim. Need tegurid suurendavad ebakindlust USA majanduse suhtes ja nõrgestavad dollarit.

Tavaliselt on dollar pärast valimistulemuste selgumist tugevnenud. Seekord arvatakse, et Bushi võidu korral on tugevnemine lühiajaline. Eesti majandusele on nõrk dollar kasulik, sest eksport USAsse on meil tagasihoidlik. Nõrk dollar on aidanud pidurdada näiteks autokütuse kallinemist.

Eelarve puudujääki on põhjendatud Bushi valitsemisperioodi algusesse jäänud börsilanguse ning IT-mulli lõhkemisega. Samuti terrorismivastase sõjaga, mis on kergitanud riigi kaitsekulutusi. Bushi meeskond tundub käituvat põhimõttel, et Iraagi sõda ja terrorismivastane võitlus tuleb viia võiduka lõpuni, maksu mis maksab.

Iraagis toimuv viitab, et konflikt kiiresti ei lahene ja nõuab jätkuvalt suuri kulutusi. Kerryl oleks olnud lihtsam Iraagi küsimuses tuua murrangut, sest Bushil on raske tehtud vigu tunnistada.

Kuigi dollari nõrgenemine ja suurenev väliskaubanduse puudujääk võib investorite usaldust kahandada on Bushi võidu korral prognoositud häid aegu aktsiaturgudele. Valitsus on otsustanud loobuda dividendide topeltmaksustamisest ja reformida sotsiaalkindlustust nii, et inimestele jääb võimalus ise paigutada osa pensionimakseid aktsiatesse.

Neli aastat tagasi lõpetasime Bushi toetava juhtkirja sõnadega: ?USA-taolises edukas, pikkade demokraatia- ja turumajandustraditsioonidega riigis ei too võimuvahetus kaasa väga suuri muudatusi ei majandus- ega välispoliitikas. Mõningad uuendused mõjuvad aga ainult tervendavalt. Ergutavat süsti, mille annaks Bushi valitsus, vajab aga Ühendriikide jahtuv majandus praegu eriti. Ning kui läheb hästi USA-l, ei lähe ülejäänud ilmal, sh Eestil samuti halvast?.

Seekord ei saa enam rääkida ergutavast süstist majandusele, sest USA välis- ja majanduspoliitikas tõenäoliselt olulisi muutusi Bushi võidu korral ei toimu. Majandusarengule tuleks kasuks, kui Iraagi konflikt kiiresti laheneks ja USA eelarvepuudujääk väheneks. Kui seda ei juhtu, siis võib sõda Iraagis kujuneda sõjaks USA majanduskasvu vastu. See mõjutab negatiivselt ka Eestit.

Autor: ÄP