Imepärane sanatooriumiäri toetub soomlastele

Kristina Traks 09. november 2004, 00:00

Tänu soomlastest kundede küllusele töötavad sanatooriumid kasumlikkusega, millega suudab võistelda vaid mõni monopoolne ettevõte.

Kasumlikkus 20, 30 ja 40 protsenti pole sanatooriumiäris mingi ime. Kuid seda valdkonda ilmestab veel üks omapärane asjaolu ? sanatooriumid on kõik Eesti omanike käes ja need omanikud on juba ilma sanatooriumiäritagi tuntud inimesed. Näiteks endine Tallinna abilinnapea Toivo Ninnas peab Pärnus ülikasumlikku Viikingi sanatooriumit, ekspeaminister Tiit Vähi enamusosalusel areneb Pühajärve puhkekodu ja Hansapanga üks asutajatest Tõnu Laak on nüüd Spa-ärimees Laulasmaalt.

Ninnas ise jääb oma ettevõttest rääkides tagasihoidlikuks. ?Kogu äri põhineb soomlastel ja meie edu võti on madalad hinnad,? selgitab ta. ?Me oleme nagu sanatooriumite säästumarket.? See ?säästumarket? teenis eelmisel aastal iga 100 krooni käibe kohta 40 krooni puhastulu. Ehk siis 30 miljonit käivet ja 12 miljonit krooni kasumit.

Tänavune aasta jääb Ninnase sõnul kasumi poolest veidi eelmisele alla, põhjuseks mais kehtima hakanud käibemaksumuudatus turismi- ja majutusteenustele. Maja on aga rahvast täis ikkagi. Ja nii täis, et on tulnud gruppe saata ka teistesse sanatooriumitesse, sest endale lihtsalt ei mahu. ?Sellepärast me ei olegi ennast eriti reklaaminud,? lisab Ninnas. ?Omanikuna olen ma muidugi rahul selle äriga, kuigi seni pole omanikutulu välja võtnud ? pole nagu vajadust olnud.?

Teise väga kasumliku taastusraviasutuse, OÜ Viimsi Tervis juhatuse esimees ja üks omanikest Peeter Kukk võrdleb ülirentaablit äri autoga kihutamisega: ?Proovige ise terve päeva autoga sõita, gaas kogu aeg põhjas ? ega ju kaua ei jaksa ja auto laguneb ka lõpuks ära.?

Tänavune aasta tuleb Viimsi Tervisele vähemalt samasugune kui eelmine. Mullu teenis see 56 miljoni kroonise käibe juures 21 miljonit krooni kasumit. Seejuures kümnendik käibest läks laenude tagasimaksmisele.

Tänavune käive tuleb suurem eelmise aasta omast ja samas proportsioonis kasvab ka kasum. Maja täituvus on keskmiselt 90 protsenti, põhikundedeks on soomlased.

Kukk, kes enne Viimsi Spa käivitamist tegutses trükitööstuses, räägib oma sanatooriumiärist silmade särades. ?Jah, ma naudin seda äri, see pakub emotsionaalselt väga palju,? sõnab ta.

Ka Eesti suurima, Tervise sanatooriumi juhataja ja üks omanikest Vello Muliin ütleb, et tänavune aasta on sama hea kui eelminegi. Käive tuleb Tervisel tema sõnul tänavu umbes 95 miljonit krooni ja kasum natuke väiksem kui eelmisel aastal. ?Kasum jääb paar miljonit krooni väiksemaks ühe käibemaksuseadusest tuleneva muudatuse tõttu,? sõnab ta.

Muliin ei nurise ka Tervise tütarettevõtte Terviseparadiisi veekeskuse tulemuste üle. ?Tuleb kindlasti kasumisse,? prognoosib ta alles kevadel avatud suure veekeskuse tänavust tulemit. Tõsi, suur veekeskus on toonud nii emaettevõttele kui ka endale kaela tõsise laenukoormuse, sest 270 miljonit krooni maksnud keskus ehitati valdavalt laenuraha abil. Tervise enda ümberehitamiseks aga pole olnud vajadust laenu võtta, seda on tehtud omavahenditest.

Et terviseparandusäri on oma laineharjal, meelitab see ligi ka uusi tegijaid. Värskeimad tulijad sanatooriumiärisse on hotelliärimees Tarmo Sumberg koos Toomas Leisiga investeerimisfirmast Alta Capital. Tänavu suvel Kuressaare jahisadamas avatud Sumbergi-Leisi Georg Otsa nimeline Spa hotell lõi segamini seni Saaremaa sanatooriumiäris trooninud Prits Libliku plaanid. ASi Saaremaa Sanatooriumid omanik Liblik vahetas koguni välja ettevõtte kauaaegse tegevjuhi Aare Pihelgase.

Miks just Spa hotell? ?Koht on väga hea, meil on hotellijuhtimisekogemus ka olemas, sellepärast otsustasimegi proovida,? sõnab Georg Otsa tegevjuhi kt Tauri Sumberg. Ettevõtte start oli hea ? esimeste kuudeltäituvus oli hoolimata krõbedatest hindadest üle 80 protsendi. Ära peaks 100 miljoni kroonine investeering end tasuma 7?8 aastaga.

Sanatooriumite pöörane laienemine kajastub üheselt ka lisandunud voodikohtades.

Kolme viimase aastaga on sanatooriumitesse ja veekeskustesse lisandunud 1300 uut kohta ja laienemisplaane peavad mitmed ettevõtted. Näiteks Värska ja Toila sanatooriumitel on plaan ehitada veekeskused, Viimsi Tervis tahab laiendada ravikorpust.

Klientide puuduse ja majandusraskuste üle ei kurda Eesti Kuurort- ja Taastusraviliidu juhi Meeme Veissoni sõnul aga ükski ettevõte.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing