Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Intressid meelitavad soomlasi Eestisse panka
Kui sügise algul sai laenu 3,1?3,6% intressiga, siis möödunud nädalal lasi suuruselt teine pank Ühispank intressi 2,8% peale, kirjutas Kauppalehti.
Eesti pankadest võtavad Soomega seonduvalt laenu peamiselt eestlased Soomes ja soomlased Eestis, selgus pankade küsitlemise järel.
?Soomest on tõepoolest meie kodulaenupakkumisi küsitud,? vahendas panga seisukohta Ühispanga avalike suhete juht Evelin Allas. ?Laenu oleme andnud peamiselt Eesti kodanikele, kes elavad Soomes ja soovivad osta Eestisse kinnisvara,? lisas Allas, ?või siis Soome kodanikele, kellel on kas töökoht või elukaaslane seotud Eestiga.?
Allase sõnul on laenu saamisel oluline tagatiseks oleva kinnisvara asukoht. ?Eeldame, et see peaks asuma Eestis,? märkis ta.
Sampo Panga äripanganduse divisjoni vanemprojektijuht Anu Jyrinki ütles, et finantseerimisest on huvitatud soomlased, kes ostavad Eestisse kortereid või maju. ?Need on inimesed, kes peatuvad Eestis pikemaajaliselt ja töötavad siin,? lisas ta. ?Palju ostetakse ka kinnisvara, et kasutada seda vaid suvehooajal.? Mitteresidendid saavad Jyrinki sõnul finantseerimist kasutada liisingu kaudu.
Jyrinki ütles, et kui eraisikud on huvitatud peamiselt kinnisvarast, siis firmade poolt on lisaks huvi ka käibekapitali finantseerimise vastu. Põhilised huvilised on firmad, kes on alustamas äritegevust Eestis.
Nordea Panga krediidjuht Ivar Kallast ütles, et Nordea puhul saab klient laenu sellest riigist, kus ta töötab ja kuhu laekuvad tema sissetulekud. ?Seetõttu väljastab Nordea laene vaid nendele mitteresidentidele, kes omavad püsivat sissetulekut Eestis,? märkis ta.
Kallast ütles, et Nordeasse saabub iga kuu mitmeid laenutaotlusi välismaalt, kuid enamikul juhtudel on olnud tegemist Eesti kodanikega, kes lähiminevikus on siirdunud tööle välismaale. Soomest tulevate laenutaotluste osakaal on väike ja need on olnud tulenenud pigem ostetava vara paiknemisest Eestis, mitte niivõrd Eesti madalale langenud intressimääradest.
Finantsinspektsiooni juht Andres Trink ütles Kauppalehtile, et laenuandmise suures kasvus pole probleemi, kuna algtase oli madal.