Hinnamuutus ajendab inimesi prügi sorteerima

Vastukaja 1. novembril ilmunud Agu Remmelgi kolumnile ?Jäätmekäitlus vajab ausat konkurentsi?

Tallinna Prügila soov restruktureerida oma hinnakiri on leidnud palju vastukaja. Enamasti on seda tõlgendatud kui soovi tõsta hindu.

Sõna on võtnud ka Eesti ühe suurima ja kasumlikuma jäätmekäitlusettevõtte Ragn-Sells juhid. Tallinna Prügilat ja Cleanawayd süüdistatakse mitmetes pattudes ja luuakse pilt ebaausast ja konkurentsi piiravast ettevõttest.

Sooviksin tõe huvides ka omalt poolt sõna sekka öelda. Esiteks jääb minule mõistetamatuks, miks üks jäätmekäitleja, antud juhul Ragn-Sells, on nii mures Tallinna Prügila staatuse pärast. Väljaütlemiste põhjal võiks eeldada, et muretsetakse konkurentsi pärast jäätmete ladestamisvõimaluse üle Tallinna lähiümbruses. Probleemiks olevat Tallinna Prügila monopoolne seis turul.

Huvitaval kombel pole Ragn-Sells aga kordagi tundnud muret konkurentsi puudumise pärast Haapsalus, Võrus või Rakveres. Miks? Eks ikka sellepärast, et neid piirkondi teenindavaid prügilaid opereerib tema ise. Lisaks on Ragn-Sells nendes piirkondades praktiliselt monopoolne jäätmevedaja. Kui Cleanaway on üritanud siseneda nendele turgudele jäätmeveo teenuse pakkujana, on tulnud rinda pista mitmete takistustega ? kord pole konkurent olnud valmis prügilas jäätmete ladestamise lepingut sõlmima, kord on aegade hämarusest olemas mingid siduvad lepingud, mis välistavad üldse uustulnukate pääsu turule.

Sellistel turgudel on Cleanaway täheldanud, et jäätmetest vabanemise eest küsitakse oluliselt kõrgemat hinda, kui see oleks põhjendatud. Kas Ragn-Sells oleks ausa konkurentsi nimel nõus loobuma konkurente välistavast lepingust Haapsalu linnaga, et Cleanaway saaks oma soodsaid teenuseid ka seal pakkuda? Samuti on liikumas kuuldused, et ka Ragn-Sellsi opereeritavates prügilates tõuseb ladestustasu rohkem kui riiklik saastetasu. Tegemist on vanade prügilatega, kuhu ei investeerita enam midagi, raha tulevaste sulgemiskulude katteks taotletakse peamiselt Euroopa Liidu fondidest. Miks siis seal tõuseb ladestushind rohkem kui saastetasu?

Opereerimiskulud kasvavad, kinnitab konkurent. Tõsi ta on ? küte on kallinenud, töötajate palku on tarvis tõsta, ka elektri hind on tõusmas. Suurenenud kulud sunnivad hinda kergitama. Ei tasu unustada, et Tallinna Prügila on alles arenev ettevõte ja järgmisel aastal on plaanis teha rida prügila laiendamistöid. Konkurendi arvates Tallinna Prügilal selliseid muresid pole.

Ei tasu ka unustada, et konkurendi hallatavas Rapla jäätmejaamas kehtib täna Eesti kõrgeim jäätmete vastuvõtu hind, aga jäätmeid ei tooda sealt ladestamiseks mitte Tallinna Prügilasse. See paneb mõtlema, kas konkurendi planeeritav jäätmekäitluskeskus on ikka mõeldud konkurentsi tekitamiseks ja hindade ohjamiseks või hoopis veelgi suurema kasumitüki haaramiseks.

Tallinna Prügila taotlusse süvenedes näeme, et tegelikult on tegemist ettepanekuga hindu restruktureerida, et aidata hinnapoliitikaga kaasa riiklikule kavale motiveerida inimesi jäätmeid sorteerima. Langetatakse paljude jäätmeliikide vastuvõtuhinda, tõuseb ainult segaolmejäätmete ladestushind. Samuti on Tallinna Prügila teinud ettepaneku suurendada elanikelt soodushinnaga 10 krooni vastuvõetavate sorteeritud olmejäätmete kogust 500 kilolt 800 kiloni kvartalis.

Cleanaway toetab avatud ja ausat konkurentsi ning seda üle Eesti. Püüame toimida nii, et meie sõnad ja teod kokku langeksid. Konkurendil soovitaksin mõelda rohkem oma tegevuse efektiivsuse tõstmisele.

Autor: Argo Luude