Ripplae asemele õhuline võrk või struktuurkrohv

OÜ Lavinton direktor Ernst Paklar ütleb, et osa nende ettevõtte põhitegevusest, lehtvõrkude tootmisest, on võrklagede tootmine.

?Võimalik on tarnida LAVINET paneele, mis pannakse standardsetele T-profiilidele 600×600 mm ja 1200×600 mm või erimõõdus,? ütleb Paklar. ?Esimesed võrklaed on ehitatud 1997. aastal Laagri rahvamajas. Hiljem kasutati erinevaid võrgumarke ja lahendusi mitmel objektil. Toodame võrke seitsme erineva silmasuurusega.? Paklari sõnul on kõige suuremad võrklaed paigutatud kolmes Peugeot? keskuses Tallinnas, Tartus ja Viljandis. ?Seal on kasutatud paksusega 2,5 mm ja silmaga 69×27 mm võrkpaneele,? väidab Paklar. ?Paneelide suurus on 1200×2000 mm. Võrk on kaetud pulbervärviga ja jäigalt kinnitatud karkassile.?

Millised on siis võrklagede eelised? Paklari sõnul on selleks esiteks materjali kergus, 2,5?6,0 kg/m².

?Teiseks on neid võimalik pakkuda igas värvitoonis sise- ja kuumtsingituna ka välistingimustes,? selgitab Paklar. ?Samuti tekitab nende läbipaistvus õhulist tunnet ruumis. Seesama läbipaistvus on aga ka puuduseks, sest paneelide taga olevad kommunikatsioonid on nähtavad. Selle vastu aitab näiteks kogu tausta mustaks värvimine ja valgustite paigutamine ripplae pinnale.?

Võrklagesid on paigaldatud kobarkinno Coca-Cola Plaza, Maxima kaubahalli Riias, elektrijaamade kontorisse Narvas ja Black Mount Pubi kõrtsi Mustamäel.

Paklari sõnul sõltub võrklae hind suurel määral võrgu tihedusest ja tellimuse mahust. ?Väiksemad laed teeme laovarudest, võrguhinnale lisandub veel tükeldamine ja värv,? selgitab Paklar. ?Suuremad tellimused tehakse kohe õiges mõõdus ning siis on võrguhind odavam kui suurest lehest tükeldatuna. Ka värvimine on suurtellimusel pisut odavam. Laevõrgu hinnad jäävad seega vahesse 190?300 kr/m², millele lisandub käibemaks ja karkassi hind.?

Maxit Estonia ASi kuivsegude tootejuhi Priit Pallumi sõnul peab endale enne lae viimistlemist ja renoveerimist kõigepealt selgeks tegema, millist lõpptulemust soovitakse näha. ?Kas siis siledaks pahteldatud ja värvitud või krohvitud lagi,? loetleb Pallum. ?Samuti tuleb otsustada, milliseid lahendusi renoveeritav või viimistletav lagi ja tuba tervikuna võimaldab kasutada, kas aluspinnaks on puitlagi, paneelidest lagi või monoliitne raudbetoonlagi.? Pallum leiab, et kui tegemist on monoliitsest raudbetoonist vahelaega, siis kõige levinum lahendus on selle pahteldamine ja värvimine. ?Viimasel ajal tehakse valutööd nii kvaliteetselt, et monoliitsele raudbetoonvahelae viimistlemiseks piisab vaid selle pahteldamisest viimistluspahtliga, näiteks Vetonit VHga, ja värvimisest,? ütleb Pallum.

Paneelidest vahelae viimistlemine värvialuse sileduse saavutamiseks käib Pallumi sõnul analoogselt monoliitse vahelaega. ?Probleemiks võib aga olla ebakvaliteetselt paigaldatud paneelid: paneelid on teineteise suhtes erinevatel kõrgustel, mistõttu tuleb mõnes kohas teha ühtlase tasapinna saavutamiseks paksem tasanduskiht,? selgitab Pallum. ?Täitekihi tegemiseks võib kasutada kipskrohve, näiteks maxit ip 27 Rotfuchsi, millega saab ühe katmiskorraga tasandada kuni 5 cm paksusi ebatasasusi. Seejärel tuleb kogu pind viimistluspahtliga üle pahteldada ja värvida.?

Teise variandina lagede viimistlemisel pakub Pallum välja struktuurse pinna tegemise.

?Reljeefse pinna valmistamiseks kasutatakse fassaadiviimistluskrohve. Siin on viimistlusvariante palju: pritspind, hõõrdpind, uurdeline pind, kirju-kivipurukrohv,? loetleb Pallum. ?Samuti võib reljeefse pinna saavutamiseks kasutada viimistluspahtlit, mis kantakse rulli või pintsliga pinnale ega siluta või lihvita. Struktuurse viimistlusvariandi eeliseks võrreldes värvimisega on väiksemad nõudmised aluspinna ettevalmistamisel: värvimine eeldab siledat aluspinda, struktuurne viimistlus, näiteks pritskorv, peidab aga ebatasase ja konarliku aluse.?