Alajaam nurjas maaomaniku ehitusplaanid

Krista Taim 11. november 2004, 00:00

Rae vallas, Järvekülas oma maavaldusi üle vaatamas käinud naine on ?okeeritud, sest paari kuuga on kerkinud tema kinnistu kõrvale, mis vallas elumaana vormistamisel, võimas Järveküla alajaam. Plaanid ehitada Järvekülla 28 krundiga uuselamurajoon on liiva jooksmas. ?Kes tahab elada kõrgepingeliinide kõrval, ja nüüd veel ka alajaam. See maa on surnud maa,? pahandab Lamp ja kaalub uut kahjunõuet Eesti Energia (EE) vastu.

1996. aastal tagastati talle 4,5 hektarit maad Rae vallas, Järvekülas. ?Kui ma sain kinnistuspaberid, siis olid need puhtad ja seal polnud ühtegi märget, et EE liinid oleksid minu maal. Siis aga selgus, et 1,8 hektarit jääb EE kõrgepingeliinide alla, mille kohta pole ühtegi paberit,? meenutab Lamp.

EEga on ta maid, õigemini kahte kõrgepingeliini, jaganud ja õigust taga ajanud kümme aastat. Sellest viimased kolm on ta kulutanud kohtuuksi ja pidanud ametkondadega kirjavahetust.

Ta meenutab, et EE on küll püüdnud saada temalt allkirja, mis annaks EE-le liinide aluse maa kasutamisõiguse, seda ta aga andnud pole. EE on omakorda keeldunud nii kompensatsioonist kui ka liinide ümbertõstmisest. Tõsi, viimasega oldi nõus kui maaomanik maksab ümbertõstmise eest 600 000 krooni.

Kompensatsioonist keeldumise põhjenduseks on EE toonud avalikkuse huvid ja selle, et liinid varustavad Tallinna linna elektriga. ?Minu huve pole aga keegi arvestanud ja ka seda, et ma ei saa endale isegi kodu ehitada,? ütles Lamp.

Viimane kohtuistung toimus üleeile, järgmine määrati veebruariks. Seda, et tema maa väärtus naabrusesse kerkinud alajaamale on veelgi vähenenud, ei osanud naine aga uneski näha.

Kui veel paar päeva tagasi hindas naine kõrgepingeliinide poolt talle tekitatud kahju 4 miljoni kanti, siis praegu sooviks ta kogu maa kompenseerimist turuhinnaga ?Jätkan seni, kuni saan õiguse, lähen kas või Euroopa Kohtusse välja,? on Lamp endas kindel.

Teda esindav jurist Alo Pikk tunnistab, et tegemist on keerulise looga, sest pole seadust, kuidas kellegi huvisid kaalutakse. ?Kui see seadus vastu võetakse saavad kohtud kõvasti tööd juurde,? ennustab ta.

Nimelt võib uus seadusemuudatus tuua selgust maaomanike ja tehnorajatiste omanike vaidlustesse. Riigikohus tegi aprilli lõpus otsuse, et seadusesäte, mis võimaldab tehnorajatiste omanikel tasuta kasutada eravalduses olevaid maid ja hooneid, on põhiseaduse vastane. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on nüüd valmis saanud eelnõuga, mille järgi hakkaksid maaomanikud saama hüvitist nende maal olevate tehnorajatiste eest. Sel nädalal läheb seadusemuudatuse eelnõu kooskõlastusringile. Ka on väljatöötamisel hüvitiste ja kahjunõuete maksmise kord kinnistuomanikele, keda võib olla 180 000 ringis.

?EE suhtub teemasse positiivselt. See, et infrastruktuuriettevõtted hüvitavad maaomanikele need kitsendused ja ebamugavused, mis tulenevad liinidest, torudest ja muudest trassidest nende maal, on igati õiglane,? vahendas ettevõtte pressiesindaja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing