Õige hetk saata raha Ida-Euroopasse

Kas teil oli 1998. aasta sügisel vaba 10 000 krooni? Kui oleksite selle eest ostnud Hansapanga aktsiaid, siis oleks teil praegu aktsiapakk väärtusega üle 112 000 krooni. Tänases lehes pakub osa analüütikuid Hansapangale veel kasvuruumi, kuid kõlab ka hoiatusi võimalikust langusest ? börsil keeb ja kihiseb.

Äripäeva hinnangul on praegune hetk sobiv investeerimiseks, eelkõige soovitame aga avatud aktsiafonde, mis paigutavad investorite raha Kesk- ja Ida-Euroopa, sealhulgas ka Balti riikide ettevõtetesse.

Miks just praegu? Kesk- ja Ida-Euroopa ettevõtete aktsiad on võrreldes Lääne-Euroopa ettevõtete aktsiatega veel suhteliselt odavamad, ütleb Trigoni Varahalduse juht Kristel Kivinurm-Priisalm. Ent aktsiaturg töötab nagu ühendatud anumad, raha voolab sinna, kust on võimalik enam teenida ning see omakorda kergitab aktsiate hindu. Seega ei jää piirkonna aktsiad odavamaks igavesti.

Balti riikidesse ja Kesk- ning Ida-Euroopa piirkondadesse investeerivate fondide maht on aastaga hüppeliselt kasvanud. Veel aasta alguses oli siinsete varahaldurite pakutavates fondides umbes miljard krooni, täna ligineb see kolmele miljardile kroonile. Osa kasvust on tulnud tänu aktsiahindade tõusule. Ning suuresti on see tingitud välismaistest investoritest, kes pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga said n-ö riskigarantii. Kuid kasvanud on ka eestlastest erainvestorite hulk, Trigoni hinnangul on nende osakaal 20?25% ning nende arv kasvab kiiresti.

Enamjaolt on erainvestorid inimesed, kellel on olulisemad suurostud tehtud. Maja-korter soetatud kolm-neli aastat tagasi, uus külmkapp ja televiisor olemas ning nüüd otsitakse jooksvatest kuludest ning laenumaksetest üle jäävale rahale rakendust.

Siit jõuamegi olulisima vastuargumendi juurde ? investeeriks küll, aga raha ei ole. Pank võtab majalaenu eest oma, liisingufirma korjab autoliisingu makset, rääkimata kulutustest riietele, toidule. Siiski pole olukord nii drastiline. Statistikaameti eelmise aasta uuringu järgi oli hoiustajate ehk säästjate arv tublisti kasvanud. Üle 1000kroonine hoius oli möödunud aastal julgesti rohkem kui kolmandikul leibkondadest. Seega võiks investeerimine fondidesse või ka aktsiatesse olla paljude jaoks tõsiseltvõetav alternatiiv või lisatulu hoiustamisele.

Küllap hoiab kätt tagasi raha fondidesse ja aktsiatesse saatmast ka 1997. aasta börsikrahhi mälestus, kus paljud said ülivalusa õppetunni. Kuid siis tehti pea kõik valesti, mis teha andis ? osteti ühe-kahe ettevõtte aktsiaid, viidi turule viimane raha ja laenati pangalt veel juurdegi.

Jah, aktsiate hinnad võivad langeda samamoodi, nagu ka tõusta. Ent kooliraha makstud, nüüd oleks aeg kogemusi rakendama hakata: hajutada riski ehk üritada mitte investeerida kogu raha vaid ühte aktsiasse, mitte investeerida raha, mida kindlasti lühema aja jooksul vaja läheb, proovida enne investeerimist paika panna võimaliku kaotuse või miks mitte ka võidu limiit.

Trigoni hinnangul võib Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni aktsiate suhteliselt odavuselt teenimisvõimalus kesta veel kaks kuni neli aastat. Paljude jaoks ei pruugi see lõppeda taas arvutusega, kui palju oleks nelja aasta pärast teeninud, kui oleks täna alustanud investeerimist.

Autor: ÄP