Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Heitgaasid tekitavad ülevaatuspunktis peavalu

Tõnu Tramm 12. november 2004, 00:00

Üheks suuremaks ja autoomanikele kõige hoomamatuks probleemiks on tehnilisel ülevaatusel heitgaasid ja nendes sisalduvad kahjulikud ained. Räägitakse küll vingugaasist, ehk CO-sisaldusest, kuid tegelikult mõõdetakse ülevaatusel mitmeid erinevaid tegureid, millest enamik autoomanikke suurt midagi ei taipa.

Ka ülevaatajad kiruvad mõningaid normatiive, mis on kohati ülekohtuselt rangeks aetud ja näpuga seadusepügalas järge ajades tegutsevad sageli ülevaatuspunktid just nõnda, kuidas keegi seda tõlgendab. Lisaks sõltuvad mitmed näitajad väga erinevatest teguritest, näiteks sellest, kas minna ülevaatusele poolkülma või täieliku töötemperatuuri saavutanud mootoriga ehk kas järjekorrras seistes otsustab juht kütust säästa ja mootori seisata või laseb mootoril parajatel pööretel käia.

?Palju sõltub ka ülevaatajast. Näiteks sellest, kas kontrollseadme filtrid ei sisalda eelmistest autodest tekkinud saasteaineid. Pahatihti ei pööra ülevaatuspunktid sellele tähelepanu,? lausub Laki tänaval asuva OÜ Maitene ülevaatuspunkti juhataja Mait Milten ja soovitab kliendil olla tähelepanelikum ning uurida eelnevalt, kas kõik näidud on seadmel enne vooliku summutiotsa pistmist ikka nullis või mitte.

Heitgaaside viimine nõutud tasemele ei ole Milteni hinnangul sugugi nii lihtne, kui võiks arvata. ?Mootorivalmistajad on pidevalt madalaimate heitgaasinormide ja madalaimate kütusekulu kombinatsioonide otsinguil. Saavutanud madalate heitmete osas head tulemused, tuleb paratamatult lõivu maksta kütusekulu mõningase suurenemise arvel,? selgitab Milten.

Lisaks probleemidele heitgaasidega on paljudel ülevaatusele minevatel autodel mure veermiku, roolisüsteemi ja korrosiooniga ning sageli ei mõista autoomanikud sedagi, et kui poritiiba või küljekarpi on ikka auk sisse roostetanud, piisab kas või kere värvi kleepsust selle peale, et ülevaatajad auto läbi laseksid. Läbivaid roosteauke ei saa aktsepteerida ükski ülevaatuspunkt.

Äsja lõppenud Autoklubi korraldatud järjekordse kampaania ?Auto korda? esimese kuu kokkuvõttest selgub aga, et kõige enam oli nende juurest läbi käinud autodel probleeme summutite ja akudega, millest viimane võib külmade ilmade saabudes üsna valusalt kätte maksta.

Ülevaatus on teha jäänud veel neil autoomanikel, kelle sõiduki registreerimisnumbri viimane number lõppeb kas 9 või 0ga. Esimesed peavad saama ülevaatuse templi autopassi lähima 2,5 nädala jooksul, teistel on aega kuni aasta lõpuni. Mis aga ei tähenda, et ülevaatuse võib rahumeeli jõulude aega veeretada, sest esiteks on aasta lõpp kibekiire nii ülevaatajatele kui ka autoomanikele endile ja tark tegu oleks see asi juba novembris ette võtta.

Mida kahjulikud ühendid endast kujutavad?

Vingugaas tekib, kui mootori silindrisse tuleva kütusesegu koostises on liiga vähe hapnikku, st kui tegemist on liiga rikka seguga. Vingugaas seob ennast punaste verelibledega, alandab vere hapnikuvastuvõtlikkust ning seetõttu võttis seadusesilm selle juba ammu oma huviorbiiti. Lisaks on mootori tööiga silindritesse saabuva segu koostisest otseselt sõltuv. Suurim on heitgaasides CO-sisaldus silindrites põlemise ajal, õhuga kokkupuutel CO hapendub suhteliselt kiiresti süsinikdioksiidiks CO2. 0,3protsendilise või suurema CO-sisaldusega õhu sissehingamine võib olla surmav.

Vähene hapnikukogus mootorisse saabunud põlemissegus mõjutab ebatäielikul põlemisel ka erinevate sahhariidide ehk vesinikuühendite koguse suurenemist. Sahhariidide suurenemisele aitab kaasa ka vale süütenurk ja korrast ära süütesüsteem.

N-ö aromaatsed sahhariidid on terava lõhnaga ja nad aitavad kaasa vähi tekkele. Küllastamatud sahhariidid jällegi koosmõjus lämmastikoksiidiga mõjutatuna päikesevalgusest moodustavad saastesumu, mis on peaaegu lõhnatu, kuid ärritab limaskesta ja on narkootilise mõjuga. Suuremates kogustes on põlemata bensiini osakesed tervisele kahjulikud ja on osaliselt süüdi metsade väljasuremises.

Õhu põhikomponendiks on lämmastik N2 (umbes 70%), mis ei reageeri normaaltingimustel hapnikuga. Suurel temperatuuril ja rõhul toimub keemiline reaktsioon, mille tulemusena tekib lämmastikmonooksiid (NO). Väljudes mootori silindrist ja reageerides hapnikuga, moodustub lämmastikdioksiid NO2. Neid ühendeid koos nimetatakse ühiselt lämmastikoksiidideks NOx, mis suuremates kogustes ärritavad hingamiselundeid ja tekitavad mürgitusnähte, päikese valguse ja sahhariidide koosmõjuna aitavad kaasa sumu ja happevihmade tekkimisele.

Tahked osakesed on väikesed kübemed, mis tekivad ebatäiusliku põlemisprotsessi korral põlemata kütusest ja õlist.

Must suits, mida diiselmootor suure koormuse all töötades eritab, sisaldab suurel hulgal tahkeid osiseid, kuna suurel koormusel tekib mootoris põlemisõhu defitsiit ja osa kütust jääb põlemata.

Tahked osakesed aitavad kaasa hingamisteedes vähi tekkimisele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:53
Otsi:

Ava täpsem otsing