Äripinda üürides maksab vahendustasu omanik

Kuna üüriturul pakkumine ületab nõudlust, siis maakleriteenuse eest maksab tihedamini omanik, mitte üürnik.

Sageli on kliendid küsimuse ees, kes maksab üüripinna vahendamise eest, kui sõlmitakse üürileping. Mõni aasta tagasi oli see kohustus üldjuhul üürnikul, kuna nõudlus ületas pakkumist.

Tänaseks on saanud trendiks, et valdav enamik üürileandjatest maksab maaklerteenuse eest, kuna turuseis on muutunud ? pakkumine ületab nõudlust.

Ka on üürnikud muutunud teadlikumaks ja nõudlikumaks ? mida kõrgem hind, seda suuremad ootused üüripinna ja omaniku suhtes. Seega peab müügitöö olema põhjalik ja heal tasemel, et anda kliendile ülevaade just temale sobivatest pakkumistest. Enamik kinnisvaraomanikke on mõistnud, et klientide leidmise professionaalsele maaklerile usaldades hoitakse üsna palju aega ja raha kokku, kuna maakler omab infot nii soovijate kui ka pakkujate kohta.

Tihti on omanikud küsimuse ees, et miks peaksin maksma, kui üürnik võib olla paari kuu pärast lahkub. Sageli tehakse ka iga üürniku jaoks remont. Maakleri abiga saab selliseid olukordi vältida, kus üürnik lühikese aja möödudes lahkuda soovib, kuna maaklerteenus garanteerib juriidiliselt korrektse üürilepingu taoliste riskide maandamiseks.

Miks on veel nimelt üürileandjal mõistlik tasuda vahendustasu?

Kui vaadata keskmise üürilepingu tingimusi, siis tuleb üürnikul maksta üürilepingu sõlmimisel ühe, sageli ka kahe kuu üür lepingu täitmise tagatiseks ja ettemakse ühe kuu üüri ulatuses. See teeb kokku minimaalselt kahe kuu üüri. Kui sinna lisada ka üsna suured kolimiskulud, lepingud sideteenuste pakkujatega ja vahendustasu, mis on reeglina ühe kuu üür, siis ei ole harv juhus, et üürnik valib läheduses asuva samaväärse üüripinna, kus ei tule maksta vahendusteenuse eest.

Paraku pole harv juhus, kus kinnisvarabürood objekti saamiseks nõustuvad tingimusega, et vahendustasu maksab tulevane üürnik. Praktika näitab, et mida ?raskem? objekt, seda keerulisem on sel viisil üürnikku leida. Sobiva üürniku leidmine võib venida liiga pikaks, mis tähendab ka üüritulu mitte teenimist. Peale sellist protsessi on kinnisvaraomanikud valmis sõlmima maaklerlepingu kinnisvarabürooga ja maksma ka vahendusteenuse eest.

Veel üheks põhjuseks, miks üürileandjad ei soovi maaklerteenust kasutada, on üürnike voolavus. Sageli tehakse iga üürniku jaoks remont.

On hooneid, kus üürnike leidmisega tegeleb arendaja ? näiteks linna südames asuvad büroohooned või kaubanduskeskused. Kuid ka siin saab maakler abiks olla, kuna kõikidel huvilistel ei ole aega uurida, mida ja millise hinna eest kusagil pakutakse. Koostööd maakleritega tasub teha ka seetõttu, et klientide hulgas on ka selliseid huvilisi, kes soovivad oma äriga Eestisse laieneda, ning nemad pöörduvad sobiva üüripinna leidmiseks just kinnisvarabüroosse.

Autor: Marko Kivirand