Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Nõrgenev USA dollar valmistab peavalu

Tõnis Arnover 15. november 2004, 00:00

Möödunud nädalal tõusis euro kurss dollari suhtes esmakordselt pärast selle teket üle psühholoogilise 1,30 dollari piiri. President George W. Bushi nelja-aastase valitsemise ajal on dollar euro suhtes nõrgenenud üle 30%. Dollari kursi langus on presidendi majanduspoliitika otsene tagajärg.

Ehkki USA presidendivalimiste tulemuste selgumine tavaliselt tugevdab dollarit, läks seekord teisiti. Turge teeb murelikuks president Bushi ajal riigieelarve ja jooksevkonto paisuv defitsiit, eriti kui pole teada, kas ta kavatseb nendega uuel valitsemisperioodil midagi otsustavat ette võtta. Hoolega jälgitakse jooksevkontot, mille puudujääk peaks juba tänavu jõudma meeletu summa ehk 600 miljardi dollarini, mis moodustab SKPst juba 6%. Nii IMF kui Fed on hoiatanud, et 5% on kriitiline piir, millest alates võib defitsiit halvendada konjunktuuri või järsult kukutada valuutat.

Ent jooksevkonto puudujäägi vähendamiseks peab dollar veelgi odavnema. Autoriteetse Brookingsi instituudi ökonomisti ja mitme endise presidendi majandusnõuniku Barry Bosworthi arvestus on lihtne. Dollari kursi kümneprotsendiline alanemine aitaks defitsiiti kärpida ühe protsendi. Järelikult, ütleb ta, peaks dollar nõrgenema veel 30?40%. Ent temagi ei oska öelda, kas see võib toimuda järsku, mis tähendaks krahhi ja viiks langusse kogu maailma majanduse, või tasapisi, mis oleks talutavam.

Krahhi on seni aidanud vältida USA ja Hiina vahel kehtiv vaikne kokkulepe. Et USA dollariga seotud Hiina jüaan püsib samuti nõrk, aitab see Hiinal suurendada oma kaupade eksporti. Vastutasuks aitab Hiina koos teiste Aasia keskpankadega katta USA jooksevkonto puudujääki, ostes suurtes kogustes USA riigiobligatsioone.

Hiina on pälvinud tublisti kriitikat, et ta jüaani dollarist lahti ei seo. Teiste hulgas väitis presidendikandidaat John Kerry, et see on üks põhjus, miks töökohad kolivad USAst Hiinasse. Ehkki Hiina Rahvuskongressi aseesimees Cheng Siwei on mõista andnud, et ?lähitulevikus? kavatseb Hiina laiendada jüaani kõikumisulatust dollari suhtes, ei pruugi see asjatundjate arvates juhtuda veel mitme aasta jooksul. Näiteks tähendaks jüaani tugevnemine Hiinale, kelle valuutavarud on põhiliselt dollarites, suurt kahju. Piisab jüaani tugevnemisest dollari suhtes 10%, et Hiina kaotaks kapitali, mis on võrdne kolme protsendiga SKPst. USA on jällegi teinud mujalt maailmast suuri laene, mille maht võrdub 23 protsendiga SKPst ja mis põhiliselt on tehtud dollarites. Seega, mida odavam dollar, seda parem võlgu tasuda.

Nõnda ongi nii Washington kui ka Peking jõudnud arusaamisele, et ei maksa paati järsult kõigutada, vaid tuleb olla vait ja lasta dollaril vaikselt nõrgeneda.

Euroopa ja Jaapaniga on hoopis teine lugu. Möödunud reedel avaldatud statistika näitab, et nende majanduskasvu tempo on aeglustunud teist kvartalit järjest. Jaapani majanduskasv oli kolmandas kvartalis 0,1 ja ELil 0,3%, sealjuures Saksamaal samuti 0,1%. Et Saksa majanduskasv sõltub ekspordist, siis tugeva euro tõttu on see eriti kannatanud.

Möödunud nädalal USAs tagasivalitud George Bushiga suhteid parandamas käinud Saksa kantsler Gerhard Schröder hoiatas oma kõnes, et kui dollar peaks jätkama euro suhtes nõrgenemist, siis kahjustaks see tõsiselt Euroopa huve.

Juba on mitme Euroopa riigi poliitikud soovitanud, et keskpangad peaksid euro toetuseks ühiselt sekkuma ja stabiliseerima selle 1,20 dollari tasemel. Euroopa Keskpank pole seisukohta seni võtnud.

Ent tugeval eurol on eurooplastele ka omad plussid. See aitab eurotsoonis ohjeldada inflatsiooni, tasandab dollarites kerkivat nafta hinda ning suurendab eurooplaste ostuvõimet.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing