Pakendiseadus lööb importijaid

Inno Tähismaa 15. november 2004, 00:00

Importkaubale mõjub eelkõige uue pakendiseadusega järgmisel aastal jõustuv tagatisraha süsteem, mille kohaselt peavad karastusjookide tootjad pudeli või purgi eraldi märgistama. See nõuab tootjatelt ja importijatelt täiendavaid investeeringuid, mis väiksemate koguste puhul ei pruugi end ära tasuda.

Eesti regulatsiooni suhtes on väljendanud oma muret kaks suurt Läti joogitootjat Gutta ja Cido. Cido tegevdirektor Vadim Vlasov ütles, et uus kord piirab märkimisväärselt vaba turgu, sest Läti tootjad pannakse senisest raskemasse seisu. ?Tagatisraha süsteem on vastuolus Läti vastava arenguga ja see halvab või lõpetab täielikult Läti tootjate ekspordi Eestisse,? märkis ta. Vlasov pidas silmas eelkõige Läti õlle, karastusjookide ja lahjade alkoholitoodete müüki Eestisse.

Vlasov lisas, et see vähendab nende tarbijate valikut, kes varem ostsid Läti tooteid, näiteks mahlu ja mineraalvett. Tagatisraha süsteem puudutab neid mahlu või mahlajooke, mis on villitud pudelitesse.

Samal seisukohal on teise Läti joogitootja Gutta müügidirektor Svetlana Safonova. Tema sõnul jätkab Gutta küll müüki Eestisse vaatamata tagatisraha süsteemile, aga see piirab ekspordivõimalusi Eestisse.

Safonova lisas, et kuni kõik üksikasjad pole selged, on raske kokku arvutada Läti ettevõtetele tekkivat kahju. Tema sõnul on aga kindel, et Läti ettevõtjad kaotavad rohkem, sest nemad peavad väikse osa toodangu jaoks tegema suuri investeeringuid.

Samamoodi võivad poelettidelt kaduda teiste riikide tooted. Baltika ja Corona õlut Eestisse toova ASi Avallone juhi Aivar Merisalu sõnul võib juhtuda, et osa tooteid kaob pärast seaduse rakendumist poelettidelt. ?See on tarbijale halb, sest kaob valik,? märkis Merisalu, ?ent ärile on see ehk isegi tervendav.?

Konkreetselt Avallone toodavate toodete puhul Merisalu sõnul midagi ära ei jää. Sama rääkis Guinnessi õlut toova ASi Prike juht Lauri Põldmaa. Tema sõnul on praegu veel selgusetu, kuidas tagatisraha süsteem täpselt rakendub. Seetõttu on ka raske hinnata süsteemi mõju.

ASi A. Le Coq Tartu Õlletehas juht Tarmo Noop ütles, et ei näe loogilist seletust, miks näiteks Läti kaotab või Eesti võidab. Tema sõnul peavad kõik tootjad tegema sarnaseid investeeringuid. Noop ütles, et tema arvates on Läti tootjad hirmul, sest nad pole seadusest aru saanud. ?Iga uus asi tekitab algul teadmatust, siis hirmu,? lisas ta.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik Helle Haljak ütles välismaa tootjate muret kommenteerides, et seaduse kohaselt on ühesugused tingimused nii suur- kui ka väiketootjatele. ?Kõigil neil on õigus moodustada taaskasutusorganisatsioon või sellega ühineda, et oma kohustused sellele üle anda,? lisas Haljak. Tema sõnul tuleb pakendiaktsiisi seaduse kohaselt nagunii kõikidel tootjatel praegu kehtivate määrade kohaselt vähemalt 60% turule lastud joogipakendite massist koguda ja taaskasutada, kui nad soovivad vabaneda pakendiaktsiisi maksmisest. ?Tagatisraha süsteem lihtsustab selle kohustuse täitmist ja samas võimaldab neid pakendeid inimväärikalt ja puhtana tagasi saada ning vähendada edasisi käitlemise kulusid,? rääkis ta.

Tagatisraha süsteemi rakendudes on nii, et kui tootja ise õllele või mõnele teisele tootele vastavaid silte peale ei kleebi, tuleb seda teha maaletoojatel. Nii näiteks kleebib Avallone juba praegu silte alkoholivabale õllele selle kohta, et tegemist on toiduainega. Edaspidi on kleepimist rohkem ja tarbijal tuleb see kinni maksta.

Perspektiivis tuleb Eestis karastusjookide ja õlle müügiga tegelevatel ettevõtetel liituda ASiga Eesti Pandipakend, mille loojad on A. Le Coq, Saku ja Coca-Cola. Eesti Pandipakend loob tuleva aasta kevadeks infrastruktuuri klaas- ja plastpudelite ning plekkpurkide kokkukogumiseks ja käitlemiseks. Pudeleid ja purke hakatakse koguma kauplustes, kust need toimetatakse ümbertöötlemistehasesse, mille asukohta pole veel välja valitud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing