Taimsele kaubale suletud Vene piir toob kahjumit

Alates 13. augustist keelas Venemaa Eestist importida põllumajandustoodangut rohkem kui sajast kaubagrupist, sealhulgas teravilja, jahu, loomasööta, puu- ja köögivilja, kohvi, kakaod, maitseaineid, lilli ja istikuid, taimset päritolu tööstuslikku toorainet, nagu paberit ja kangast, valmistooteid, näiteks looduslikust materjalist riideesemed, puidust aknaid ja uksi. Ühe tingimusena impordi taastamiseks nõuab Venemaa ühtsete taimesertifikaatide kehtestamist Euroopa Liidus.

Ettevõtjate hinnangul on kolm kuud piisav aeg, et lahendus leida. Mitmed tuleviku suhtes teadmatusse sattunud ja lootust kaotama hakkavad ettevõtted valmistuvad töötajaid koondama ning tegevust lõpetama. Põllumajandus- ja majandusministeeriumi ametnikud seevastu leiavad, et on omalt poolt kõik teinud.

Samas ei pea ka praegune valitsus kohaliku transiidi ja ekspordi hävimist nii oluliseks, et Euroopa poliitikuid tagant kiirustada. Euroopa Komisjoni on probleemist teavitatud ja suhtlemine käib mitmetes töögruppides, kel paraku pole otsustusõigust ega volitusi ühtsete sertifikaatide küsimusi klaarida.

Kui olukord kestab, kaob ekspedeerijate assotsiatsiooni hinnangul Eestis töö kuni tuhandel inimesel sadamates, laevades, ladudes ja transpordifirmades. Läbi Eesti liikunud transiidiveod suunduvad naaberriikide sadamatesse, mis juba kuu aega tagasi võtsid vastu esimesi varem Eestisse saabunud kaubalaevu.

Tollilao pidaja OÜ Contimeri juht Jüri Eerik kommenteeris põllumajandusministeeriumist saadud infole toetudes, et Venemaa kasutab Eestile kehtivat impordikeeldu survemeetodina ühtse taimesertifikaadi kehtestamiseks Euroopa Liidus.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi ja transiidi asekantsleri Andres Tindi andmetel vastutab lahenduse leidmise eest põllumajandusministeerium, samas kohtus ta mõned päevad tagasi Muuga ja Paljassaare sadamates tegutsevate operaatorfirmade ASi Refetra ning KS Stivideerimise ASi juhtidega. Kakaoubade ning kohvi vedamine Venemaale on nende firmade üks olulisemaid tuluallikaid.

Rohkem kui 200 inimesele tööd andva KS Stivideerimise ASi juhi Toivo Prommi sõnul tähendab suletud Venemaa piir automaatselt 15protsendilist käibe kaotust. Refetra tootmisdirektor Toomas Uibokant lausus, et varsti enne piiri sulgemist Eestisse ladustatud kaup lõpeb, kuid uusi laevu kakaoubadega ei saa seni vastu võtta.

Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Andres Oopkaubi sõnul sisulisi läbirääkimisi Venemaaga ei toimu, sest Venemaa ei võta Eestit üksinda jutule. Venemaale vabalt kaupu vedavad liikmesriigid keelduvad ühisteks kaubandusläbirääkimisteks nõusolekut andmast.

Valitsuse Euroopa Liidu asjade direktori Gert Antsu kinnitusel käib lahenduse otsimine seni ametnike tasandil. Tulemust oodata on Antsu sõnul liiga vara, seetõttu pole valitsus küsimust poliitilisele tasandile ka viinud.

Euroopa Parlamendi liige Toomas Hendrik Ilves ütles reedel, et ettevõtjate probleemi peaks viima Euroopa Liidu Nõukogusse ning seda saab teha üksnes valitsus. Eesti ettepanekute läbisurumiseks tuleb ministritel otsida liitlasi teiste liikmesriikide hulgast, lausus Ilves. Töögruppidesse saadetud ametnikke, kel puudub otsustus- ja kaasarääkimisõigus, ei võeta Ilvese sõnul tõsiselt.

Kui Euroopa Liit ei suuda ühtseid taimesertifikaate kehtestada 1. aprilliks, keelustab Venemaa kogu taimse kauba impordi Euroopa Liidust.