Venemaa sanktsioone soosib Eesti valitsuse ükskõiksus

ÄP 15. november 2004, 00:00

Europarlamendi valimiste eel kirjutas suursaadik ja Riigikogu Res Publica fraktsiooni liige Tiit Matsulevit? Äripäevas, et Eesti peab seadma eesmärgiks äridiplomaatia jõulise rakendamise. Ta tõi eeskujuks Belgia, kus on seda põhimõtet edukalt rakendatud.

Äripäeva hinnangul on Eesti valitsus ja ametnikud olnud äridiplomaatia teostamisel mannetud. Heaks näiteks on taimsete toodete sisseveo keeld Venemaale.

Alates 13. augustist keelab Venemaa läbi Eesti importida teravilja, jahu, loomasööta, puu- ja köögivilja, kohvi, kakaod, maitseaineid, lilli ja istikuid, taimset päritolu tööstuslikku toorainet ja valmistooteid, milleks on näiteks paber ja kangas, looduslikust materjalist riideesemed, puidust aknad ja uksed. Keelu tõttu liigub nimetatud kauba transiit naaberriikidesse ja Eesti ettevõtete käive väheneb.

Ettevõtjate hinnangul tegutsevad ametnikud ja poliitikud loiult. Kuigi juba neli kuud on osade kaupade vedu Venemaale keelatud, pole valitsus pidanud teemat oluliseks. Pole suudetud saada abi Euroopa Komisjonilt.

Ametnikud vabandavad end välja Venemaa soovimatusega läbirääkimiste laua taha istuda. Valitsuse nõunik Gert Antsu nimetab Venemaa otsust erakordselt karmiks, mis on vastuolus rahvusvaheliste lepingutega.

Kui üks riik on neli kuud rikkunud rahvusvahelisi kokkuleppeid, siis miks ei kutsuta seda riiki korrale? Tundub, et Eesti riigiaparaat on võtnud mugava positsiooni. Pall on visatud Venemaa ja Euroopa Liidu liikmesriikide kätte ning oodatakse, millal teised meile kehtestatud sanktsioonid ära lõpetavad.

Ametnike kaitseks võib öelda, et neil pole piisavalt mõjujõudu Venemaa survestamiseks. Sellele viitas ka endine välisminister Toomas Hendrik Ilves, kes kohtus reedel kaubandus-tööstuskoja liikmetega. Euroopa Liidu tasandil saaksid probleemi tõstatada valitsus ja ministrid. Kuna teema puudutab väikest arvu ettevõtjaid, siis pole ministritel huvi transiidi taastamise vastu.

Riigi tasandil väike probleem võib konkreetsele ettevõttele anda aga surmahoobi. Näiteks kakaoubade ning kohvi Venemaale vedamisega tegeleva KS Stivideerimise ASi käive on tänu piirangule kukkunud 15 protsenti. Ekspedeerijad maksavad riigile makse ja neil on õigus nõuda, et valitsus neid aitaks.

Kui liitusime Euroopa Liiduga, siis jutlustasid poliitikud kaubavahetuse elavnemisest ning kaubandusvaidluste kiirest lahendamisest. Nüüd tunnistab põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup, et teised ELi liikmesriigid keelduvad Eestit aitamast.

?Belgia Kuningriigi Välisministeerium viis 1998. aastal läbi uuringu, kus enamus küsitletud välisministeeriumidest erinevates riikides, tõdesid, et esmaseks eesmärgiks on nad seadnud oma riigi majanduslikud huvid. Sarnast suhtumist peame minu arvates ootama oma ametnikelt ka Eestis,? kirjutas Matsulevit? oma arvamusartiklis (vt ?Diplomaat ettevõtja teenistusse!?, ÄP 18.05.2004).

Taimse kauba transiidil üles kerkinud probleemid näitavad, et me pole veel seda põhimõtet Eestis omaks võtnud. Meie valitsus, ametkonnad ning välisesindused ei tegutse riigi majanduslikke huvisid silmas pidades. Või kui ka tegutsevad, siis ettevõtjad seda ei tunneta, sest mingit positiivset tulemit sellel tegevusel ei ole.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing