Erna retk müüb ajalehte

Raske stsenaarium on valatud ladusalt jooksvaks looks. Huvitav, kas filmid oleks veel paremad tulnud, kui loobutud oleks rahvalikust ?anrist, pensionäritempost ja habemega lugudest?

Valitud vanamoodne stiil vastab küll päris hästi minu ettekujutusele Postimehe sihtgrupist, ent äkki oleks mitte nii püüdlikult rahvale meeldida püüdvas võtmes teostatud lavastus tulnud teravam? Tulemuseks mitte hea klipp, vaid suisa briljantne töö?

Aga reklaamileiuks valisin klipid eelkõige nende sõnumi pärast.

Klipid on üles ehitatud strateegiale ?Siin on leht, mis aitab sul maailmapilti korrastada?. Kinnitatakse, et oluline pole üksnes selle teadmine, mis toimub, vaid ka mõistmine, miks midagi toimub.

Postimees aitab sul uues segases maailmas korda ning loogikat leida.

Sellise strateegiaga tabatakse suurepäraselt kvaliteetajakirjanduse olemust ning eristatakse ennast ülejäänud Eesti trükimeedia positsioneeringust. Olgu tegemist kollase lehega või mitte ? ikka domineerib lugeja uudishimule toetuv apellatsioon. Tavaline on lubadus pakkuda kõditavaid uudiseid, olgu selleks siis paljas staar või uuriva ajakirjanduse paljastus. Küllap kõik see müüb, aga kui kõik sama rida sahkavad, läheb üksluiseks.

Paraku kardan, et Postimehe puhul on tegu siiski juhusliku tabamusega. Hirmuks annab alust fakt, et näiteks välireklaamid kandsid ikka sõnumit ?Postimees on huvitav?.

Soovin Postimehele tarkust jääda ühe tabava sõnumi juurde ja ideid seda ühte üha uuesti värskes vormis korrata.

Autor: Alvar Jaakson