Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tehnovõrke taluvad maaomanikud hakkavad hüvitist saama
Hüvituse saamise võimalus puudutab ligi 180 000 kinnistuomanikku, kelle maad läbivad elektriliinid, gaasitrassid, sideliinid, kaablid või veetorud. Tasu ei hakata maksma mitte kogu maa eest, vaid ainult selle osa eest, mis jääb majandusvööndisse.
Saamata jäänud tulusid maaomanikele kompenseerima ei hakata, sest see põhjustaks liiga suure hinnatõusu.
?Otsime tasakaalupunkti, et maaomanikel oleks olemas maa hüvitismäär ja nad saaksid piirangute eest kompensatsiooni, aga teisalt on oluline, et see määr ei mõjutaks kogu tarbijaskonda ülemäära,? selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi elamuehitusosakonna juhataja Priit Enok eile. Tema sõnul hüvitis kedagi rikkaks ei tee ja hõlpsat teenimisvõimalust ei paku.
Eelnõu kohaselt toimub tehnovõrkude talumise hüvitamine maamaksu tasaarvestusega. Põhimõttel: mida kallim maa, seda suurem kompensatsioon, kuid ikkagi seotuna maamaksuga.
Eelnõust võivad võita need kinnistuomanikud, kelle hoonetesse on rajatud alajaamad, kuna neile jääb rendivõimalus.
Kuna hüvitise arvutamise valemid on alles väljatöötamisel, siis Enoki sõnul on lahtine, kui palju hakkavad tehnovõrke omavad firmad maksma ja milline hinnatõus tarbijat ähvardab.
?Teame, et umbes 50 miljonit lisakulu Eesti Energiale tähendab üks sent lõpptarbija kilovatt-tunni hinnakasvu. Sõltub, milline saab olema arvustusvalem, aga kolmesendist hinnatõusu suudame ette näha,? selgitas Enok.
Korraldamaks raha liikumist tehnovõrkude valdaja ja maaomanike vahel, luuakse koos maksuameti ja maa-ametiga ühtne keskus, mis omab andmebaasi nii maaomanike, maamaksu kui ka tehnorajatiste omanike kohta.
Ministeeriumi spetsialisti Tuulikki Laessoni sõnul tuleb see märgatavalt odavam, kui see, et iga tehnovõrguettevõte looks oma andmebaasi. ?Eesti Energia on välja toonud, et neil läheks sellise süsteemi käivitamine maksma 30 miljonit. Kasutades olemasolevaid andmebaase, saame 20 miljoniga selle tehtud. Halduskuludeks võiks jääda 1,5 miljonit krooni,? sõnas Laesson.