Eesti tööstur teeb vaid musta tööd

Eesti tööstur teeb aina rohkem pelgalt alltöövõttu suurtele korporatsioonidele, selle asemel et valmistada lõpptoodangut ja seda ise müüa. Allhankele keskendumine on kergema vastupanu teele minek ? turunduskulud jäävad küll ära ning turundusriskid võtmata, ent lõpptoodangu müügiga oleks õnnestumise korral võimalik hoopis enam kasumit teenida. Hüüdlause ?Eelista eestimaist? jääb hüüdja hääleks kõrbes, kui kaubamajja minnes saab eestimaist tööstuskaupa üha harvemini eelistada.

Võib vastu väita, et üleilmastuvas maailmas peakski nii olema, et igaüks spetsialiseerugu sellele, mida ta kõige paremini oskab ? äärmiselt kummaline oleks sõita autoga, mida veab Michelini toodetud mootor ning mille all on BMW valmistatud rehvid.

Aga see näide, nii hea, kui see ka poleks, on demagoogiline. Yale?i ülikooli majandusprofessor Robert J. Shiller kirjutas tänavu sügisel Äripäevas alltöövõtust.

?Otsisin andmebaasist Lexis-Nexis üle maailma ingliskeelseid artikleid, mis sisaldavad sõnu ?alltöövõtt?, ?töökohad? ja ?India?. 1999. aasta kohta leidsin ainult 39 lugu, kuid 2003. aastal oli neid 749. Selle aasta esimese nelja kuu jooksul oli lugusid kogunenud juba 1208. Üsna samasuguse tulemuse andis sõnade ?alltöövõtt?, ?töökohad? ja ?Hiina? otsimine,? kirjutab ta.

Tegin sama katse, kasutades kõige levinumat otsingumootorit, Google?it, kuhu sisestasin samad sõnad ? ?subcontracting?, ?employment?, ?Estonia?. Sain 4270 vastust. India puhul sain 24 200 vastust. Vahe pole isegi kümnekordne! Aga Eesti ja India elanike arvu vahe on ju varsti sajakordne.

Eestit ootab Hiina ja India saatus saada Euroopa Liidu musta töö tegijaks, kui meie tööstur keskendubki alltöövõtule. Kui odavat tööjõudu peaks väheks jääma, siis pole ju probleemi ? sisserännet saab suurendada või pakkuda kas või ajutist elamis-tööluba. Nii juhtubki, kui kõrgelt haritud spetsialist ütleb, et siin pole tööd, ning rändab Põhjamaadesse. Ja Eesti tööstur ütleb, et siin ei saagi midagi kvaliteetset teha, sest pole töötajaid. Nõiaring tuleb murda. Allhange võiks olla hea vaheetapp suurema lisandväärtusega toodete tootmisele üleminekul. Tekivad sidemed, oskused, seadmepark. Raske on ka hakata tühjalt kohalt kohe mingi lõpptarbijani jõudva toodanguga maailma vallutama. Baltika on hea näide ? Montoni loomine kulges väga vaevaliselt.

Nõiaringist väljumise võimalus on müüa allhanget tegev tootmine mõnele oma kliendile. Las tema siis arendab tootmist edasi.

Loomulikult on lihtne öelda, et allhanke tegemise asemel tuleks rohkem tegelda teadus- ja arendustööga ning hakata tegema tooteid, mille eest on võimalik küsida kõrgemat hinda.

Sellega kiireneks Eestis palgakasv ja odava tööjõu eelis asenduks teiste eduteguritega. Samas tuleb muidugi mõista, et see muutus ei saa toimuda käsu korras.

Kui meil tööjõukulud suurenevad ja töötajate import ei ole poliitilistel põhjustel lihtne, siis lähevad ettevõtjad lihtsalt edasi Indiasse ja Hiinasse. Seega ei pruugi me ka mitmetes ärisektorites jääda kauaks allhanke tegijateks.

Autor: ÄP