Eestis ELi väikseimad riiklikud toetused

Tõnis Arnover 17. november 2004, 00:00

See selgus eile Strasbourg?is Euroopa Komisjoni konkurentsivoliniku Mario Monti esitatud ülevaatest ELi uutes liikmesriikides aastail 2000?2003 makstud riiklikest subsiidiumidest.

Mais ELi pääsenud kümnes uues liikmesriigis oli sel ajavahemikul majandusele eraldatavate toetuste osakaal SKPs keskmiselt kolm korda suurem kui vanades liikmesriikides, kusjuures vaadeldud ajavahemikul need kasvasid ligi kaks korda. Suur erand oli seejuures Eesti, kus toetuste osakaal SKPs oli isegi kolm korda väiksem kui ELi vanades liikmesriikides, moodustades SKPst vastavalt 0,11 ja 0,39%. Kümnel uuel liikmesriigil kokku oli see näitaja 1,42%.

Ülevaate kohaselt oli Eesti koos Läti ja Leeduga väikseim riikliku toetuse maksja. Aastail 2000?2003 kulus Eestil selleks otstarbeks keskmiselt 110 miljonit krooni aastas. Riiklikku abi anti kokku 15 otstarbeks.

Komisjon ei pane riiklikku abi ühte patta, vaid teeb vahet arengut soodustava ja moonutava riikliku abi vahel. Esimesse valdkonda kuluvad muu hulgas regionaalse arengu, teadus- ja arendusuuringute, keskkonnakaitse, energiasäästu jm investeeringud. Teise aga sektoriaalne abi, mis on mõeldud näiteks suurettevõtete päästmiseks või restruktureerimiseks. Eesti oli ainuke riik, kus sisuliselt kogu riiklik abi oli suunatud esimesse valdkonda, samal ajal kui Leedul ja T?ehhil oli selle valdkonna osakaal näiteks ainult 10%.

Et uute riikide SKP on tunduvalt väiksem kui vanades liikmesriikides, siis absoluutarvudes oli nende makstav toetus palju väiksem. Vaadeldud ajavahemikul maksid ELi pürgivad riigid aastas subsiidiumideks 89 miljardit krooni ja 15 liikmesriiki 532 miljardit krooni.

Uute riikide riiklikest toetusest lõviosa ehk 86% jäi kolme suurima riigi ? Poola, T?ehhi ja Ungari arvele. Poolal kulus see suure ja aegunud söetööstuse elushoidmiseks ja moderniseerimiseks ning T?ehhil pankade toetamiseks, mis erastamisvigade tõttu jäid suurtesse võlgadesse.

Mario Monti on Euroopa Komisjoni konkurentsivolinikuna jõuliselt võidelnud riiklike subsiidiumide praktika vastu. Tema väitel on subsiidiumid üks peamisi takistusi Euroopa majanduse dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks muutmisel.

ELi uute riikide subsiidiumidesse on konkurentsivolinik suhtunud palju leebemalt. Ta tunnistab, et kiirete reformide tõttu on neis riikides osa majandussektoreid kõvasti kannatada saanud, mistõttu riiklik abi on sotsiaalkatastroofide ärahoidmiseks tihtipeale vältimatu.

Investeerimispanga Trigon juht Joakim Helenius ütles Euroopa Komisjoni riigiabi-alast raportit kommenteerides, et Eesti riigiabi võiks olla null.

?Ma võtaksin siin palju radikaalsema joone,? ütles Helenius, ?isegi 0,1% SKPst on liiga palju.? Tema sõnul võiks riigiabi olla null. ?Ma ei usu tööstusele minevasse riigi abisse,? lisas ta.

Heleniuse sõnul ei tohiks Eestis olla ühtki nii konkurentsivõimetut majandusharu, mis vajaks riigi toetust. ?Tööstust koos riigi rahaga ei tohiks eksisteerida,? märkis Helenius, ?selle asemel tuleks raha kulutada haridusele.?

Heleniuse sõnul pole riigi toetused ja abi kunagi silma paistnud efektiivsusega. ?Tööstuses osalev valitsus on minevikku jäänud nähtus,? lisas ta.

Heleniuse sõnul on toetuste puhul oht selles, et üha enam inimesi hakkab mõtlema, et valitsus peabki kõigega tegelema. Sellega kaob loogika, mis on Eesti majandust viimastel aastatel saatnud ja mille kohaselt peaks valitsus tegelema inimeste julgeoleku ja turvalisuse tagamise ning hariduse edendamisega. ?Bürokraadid on raha jagamisel uskumatult ebaefektiivsed,? märkis Helenius, ?nende kätte sattunud rahast on pool sama hästi kui kadunud.?

Raportis esitatud Eesti-poolsed andmed edastas rahandusministeerium. Ministeeriumi eile õhtul edastatud seisukoha kohaselt on Eestis riigiabi osa väike, sest valitsuse põhimõtteks on olnud mitte sekkuda turu toimimisse ja anda riigiabi ainult juhul, kui see on tõepoolest väga põhjendatud.

Raporti kohaselt läks suurim osa, kolmandik riigiabist Eestis regionaalseteks toetusteks. 20% abist läks kultuuri edendamiseks, peamiselt filmitootmise ja kultuuriajakirjade väljaandmise toetuseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:53
Otsi:

Ava täpsem otsing