Kutsekool terendab noore meeles viimasena

Tallinna Kõrgema Tehnikakooli (TKTK) rektori Arvi Altmäe sõnul on olukord murettekitav. ?Ühelt poolt on konkursid kutsekoolidesse alalaekumisega, teisalt ei jagu ettevõtetele vajalikke spetsialiste. Konkursid gümnaasiumidesse ja ülikoolidesse on üha kasvamas, luuakse tasulisi lisakohti. Samas ? kõrgharidusega töötajate hulk on märkimisväärne,? räägib Altmäe. ?Inimeste jaoks on kutseõpe teisejärguline. See on suur puudus meie haridussüsteemis. Vajaksime hädasti häid töötegijaid, nn härrasmehelikke oskustöölisi, kelle poole ka akadeemik võiks minna, müts näpus, nõu küsima. Paraku ei ole meil piisavalt õppijaid.?

Altmäe näeb põhiprobleemina haridussuunda, mis väärtustab peaasjalikult akadeemilist haridust. ?Arvatakse, et ainult ülikooli lõpetanuna saab õnnelikuks. Mina arvan, et kõik lapsed sünnivad andekatena, aga nad on andekad eri aladel. Riik ja haridussüsteem peaksid seda rõhutama, selle eest hea seisma,? on ta veendunud. ?Kui laps, kellele sobiks rakenduslik suund, on sellelt ära võetud, siis on see kaotus. Kui selline inimene lõpetab kooli, siis puuduvad tal kutseoskused. Tulemus võib olla õnnetu inimene, kes ei anna riigile midagi tagasi.?

Altmäe hinnangul võiks lahendust pakkuda kutsekoolide ja gümnaasiumide koostöö. Praegu on kutsekool ja gümnaasium väga selgelt lahus. ?Kui nad asuvad kahel pool teed teineteise vastas, siis õpilased kokku ei puutu. Aga nad võiksid näiteks üksteiselt lisaõpet võtta,? selgitab Altmäe.

Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse talituse spetsialist Kalle Toom ei pea olukorda väga lootusetuks. ?Kutsekooli läheb küll õppima vähem inimesi kui keskkoolidesse, aga kõige olulisem on haridustee jätkamine kutse omandamiseks. Oma sisult võime ka kõrgharidust kutsehariduseks nimetada, sest see annab oskused tööturule sisenemiseks. Kes kõrgkooli sisse ei saa, läheb kutsekooli.?

ASi Kalev koolitusspetsialisti Gerli Jõgi sõnul puudub täna maiustuste valmistajate ametialane õpe. Nõukogude ajal koolitas maiustuste valmistajaid 15. kutsekeskkool, sealsed õppurid käisid Kalevis praktikal ning asusid hiljem sinna tööle. Tänapäeval on praktikale tuldud näiteks TÜ Pärnu Kolled?ist, Türi Tehnika- ja Maamajanduskoolist, Tallinna Kergetööstustehnikumist. ?Kui on koolipoolne huvi ja täpne ning hästi koostatud praktikajuhend, pakume hea meelega õppimisvõimalusi, sest praktikandid toovad ettevõttesse uut oskusteavet,? selgitab Jõgi. Kutsekoole võrreldes taandab Jõgi hakkama saamise siiski inimlikele omadustele, sest kui uus töötaja on pühendunud ja ametist huvitatud, pole ka teadmistega probleeme.

Kalev on käima saamas koostööd Tallinna Teeninduskooliga ja järgmise aasta sügisel avatakse seal põhikooli baasil maiustuste valmistaja eriala. Kool hakkab pakkuma teoreetilist baasi, praktilised oskused saavad õpilased Kalevis.

Jõgi tunnistab, et praegu napib Eestis oskustööjõudu. Sellise olukorra on tema hinnangul põhjustanud riiklikul tasemel tööjõuvajaduse analüüsi puudumine ja sellest tulenev koolitustellimuse puudumine.

Tulemuseks on struktuurne tööpuudus ? mõnel alal valmistatakse spetsialiste ette oluliselt rohkem kui vaja, mõne eriala töötajaid aga tuleb tikutulega taga otsida.