Miks palk ei tõuse väikeettevõttes?

Äripäeva 27.08. artiklis ?Väikeettevõttes tõuseb palk vähem kui mujal? on tõstatatud probleem, miks väikeettevõtted ei tõsta palka ja kisuvad alla Eesti head näitajad. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Katrin Uudeküll arvab, et väikeettevõtluses on madalama haridusega töötajad ja väikeettevõtlus on asendumas suurte firmadega. Üllatavalt julge mõte, arvestades, et väikeettevõtted (kuni 249 töötajat) annavad 80% Eesti ettevõtluse käibest (ÄP, 27.09.) ja 400 000 töötajat jaguneb 31 500 ettevõtte vahel (ÄP, 17.09.).

TTÜ õppejõud Jaak Leimann on öelnud, et inflatsioon on olnud nii madal, et pole põhjust palka tõsta. Samas ametiühingud nõuavad riigitöötajatele 20% palgatõusu. Huvitav ? väikeettevõtetes ei pea palka tõstma, sest neil pole inflatsiooni, riigisektoris tuleb tõsta, sest neil on inflatsioon.

Tuleb nõustuda Eugen Vegesega, kelle sõnul on keskmine palk müstiline number, mida tegelikkuses ei ole ja mis ajab inimesi tõsiselt närvi (ÄP, 27.08.). Peaaegu 2/3 töötajatest ei saa keskmist palka: 34% palgasaajaist saab alla 4000 krooni kuus, 59% palgasaajail jääb palk alla 6000 kr. Samas statistikaameti andmeil on keskmine palk 7417 kr ja väikeettevõtteis keskmiselt 6319 krooni (ÄP, 17.09.).

Teeme arvutuse, kas see keskmine on piisav. 6319kroonisest palgast jääb pärast maksude mahaarvamist järele ca 5000 kr. Neljaliikmelise pere toidukorvi maksumus on 670 krooni nädalas (EPL, 04.09.), kuus läheb toidule seega minimaalselt 2680 kr. Ühe lapse ülalpidamine maksab minimaalselt tuhat krooni kuus, kahe lapse kohta seega 2000 krooni. Lisame elamiskulud (elekter, vesi, küte jne) 1000 krooni kuus. Kokku on seega neljaliikmelisele perele vaja kuus minimaalselt 5680 kr. Tuleb välja, et ilma riikliku toetuseta ei suuda keskmine Eesti väikeettevõtte töömees peret toita ega katta!

Vaatame, mis läheb see mees maksma väikeettevõtjast tööandjale: 6319 pluss 2117 krooni (s.o maksud 33,5%) ehk 8436 kr. Kuna Eestis peab kõik maksud kinni ja maksab tööandja, siis jagades töötaja kättesaadud palga 5000 kr tööandja kulutustega 8436 krooni, teeb see tööjõu tegelikuks maksukoormuseks ettevõtja jaoks 40,5%. Kui keegi rahandusministeeriumist või statistikaametist saab teistsugused numbrid, esitagu ka arvutused.

Tööviljakuse ja tööjõu maksumuse proportsioon on väikeettevõttes paigast ära. Seepärast põrnitseb teineteist kaks rahulolematut poolt ? tööandjad (tööviljakus väike) ja töötajad (palk väike). Väljapääs? Jah, tõsta tööviljakust: investeerida uutesse masinatesse, tehnoloogiatesse, tööjõu koolitusse. Miks ei investeerita ? kasumit ei ole.

Autor: Andrus Juns