Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pankrotis jaemüüjast rahamasinaks
Oma karjääri alguses töötas Lampert investeerimispanga Goldman Sachs & Co endise juhi Robert E. Rubini, majandusnobelisti James Tobini ja finantsist Richard Rainwateriga. 25aastaselt lahkus Lampert Goldman Sachs & Co-st, et luua oma fond.
Pärast 1988. aastat, kui Eddie Lamperti kinnine investeerimisfond ESL Investments hakkas 28 miljoni dollariga (340 miljonit krooni) tegutsema, on see pakkunud aastas keskmiselt 29% tootlust ning kasvanud praeguseks üle 9 miljardi dollari suuruseks. Fondi suurimate klientide hulka kuuluvad meediamogul David Geffen ja Delli looja Michael S. Dell. Lamperti enda varanduse suuruseks hinnatakse 2 miljardit dollarit.
Sarnaselt 74aastase Buffettiga on 42aastane Lampert oma varanduse üles ehitanud vähepaeluvatele investeeringutele. Ta otsib ettevõtteid, mille saab odavalt kätte. Lampert panustab koguni halva juhtkonna ja näruse strateegiaga ettevõtetesse, sest nende võimalik tootlus on kõige suurem. Hetkel on ESL Investments krabanud enda portfelli mitmeid jaemüügisektori aktsiaid.
Fondil on Sears, Roebuck & Co aktsiaid, mille hind tõusis 5. novembril ligi veerandi võrra, kuna kinnisvara investeerimisfirma Vornado Realty Trust ostis jaemüügifirmas 4,3% osaluse. Firmal on suur osalus autoosade jaemüügifirmas AutoZone Inc ja riigi suurimas autode müügiketis AutoNation. Kõige suurem panus on pandud aga Kmart Holdingule, mida kontrollib investeerimisfirma 53% ulatuses.
Business Week arutleb, et kui raskustes tekstiilifirma Berkshire Hathaway oli lähtepakuks Buffettile, siis Kmartil võib olla sama mõju Lampertile.
Alles hiljuti pankrotikaitse all viibinud Kmarti kontole on praeguseks kogunenud juba 3 miljardit dollarit, andes Lampertile edasiseks investeerimiseks tugevad väljavaated. Lisaks annavad firma laienemiseks eelise kiiresti tõusnud aktsia hind ja 3,8 miljardi dollari eest maksuvabastusi.
Need tegurid pakuvad Kmartile väga häid võimalusi ettevõtete ülevõtmiseks. Selleks on Lampertil kõik teed valla, sest augustis andis Kmarti juhatus talle volituse investeerida jaekaubandusketist ülejääv raha teistesse äridesse.
Kmarti aktsia on viimase poolteise aastaga kosunud 15 dollarilt 103 dollarini ning tõstnud ettevõtte väärtuse üle 9 miljardi dollari. Analüütikute arvates sisaldab aktsia hind juba nn preemiat, kuna Lampert oskab varale väärtust luua. Korralikust aktsiatootlusest tähtsamad on Lamperti jaoks aga Kmarti juhtimine ja oma ärimehekogemuste jagamine.
USA suuruselt kolmanda jaemüügiketi Kmart, mille aastakäive ulatub 23 miljardi dollarini, sai Lampert pankrotikohtult endale vähem kui 1 miljardi dollari eest. Kmarti juhiks ja suurimaks aktsionäriks sai Lampert 18 kuud tagasi ettevõtte reorganiseerimise käigus, kui peaaegu kõik ettevõtte võlad vahetati ümber aktsiateks.
Praeguseni on Kmart olnud Lampertile hea rahamasin. Kuigi jaemüügifirma müük ruutmeetri kohta on vähenenud, on viimased kolm kvartalit lõpetatud puhaskasumi ja tugeva rahavooga.
Lampert õpetab oma konkurente sõnadega: jaemüügifirmad on liialt valmis tegelema müügiga, mis kasumit ei too. Lampert ise on hoidnud investeeringud ja kaupluste laovarud väiksed, lõpetanud kõikvõimalikud tühjendusmüügid ja müünud oma konkurentidele 847 miljoni dollari eest maha 68 poodi. Võrdluseks, pankrotimenetluse käigus hinnati 1513 poodi ja 16 levituskeskust omava Kmarti vara koos kaupluste sisustusega 879 miljonile dollarile. Kasum missugune.
Kui ettevõtte majandustulemused pidevalt halvenevad ja majandusnumbrid pankrotti ennustavad, investorid aktsiat valimatult müüvad ja meediaväljaanded asjale veelgi dramaatilisema ilme annavad, võib osa investoreid sellegipoolest käsi hõõruda.
Need on julged ja hakkajad riskiinvestorid, kel oma kindel nägemus, kuidas väljatöötatud kaubamärgiga ettevõtte odavalt endale saada ning kasumlikult taaskäivitada. Üheks selliseks investoriks on kahtlemata Edward S. Lampert, kes suutis edukalt käima lükata USA ühe suurima jaemüügiketi, Kmarti, mis finantsistile nüüd raha sisse toob ja laseb uusi investeerimisideid ellu viia.
Ühe väga hea näite võib leida ka Tallinna börsilt, kus investeerimisfirma Alta Capital ostis pankrotti läinud Klementi suuromanikult PTA Groupilt kohaliku rõivatöösturi aktsiate kontrollpaki. 11,48 krooniga saadud aktsiate väärtus on ligi kahe ja poole aastaga tõusnud küll 30 krooni alla, kuid omanikule raha toovaks ettevõtteks pole Klementit suudetud veel teha.
Kuid ega alati kõik nii kiiresti ja efektiivselt kui Kmarti näite puhul ei lähe. Pankrotis vara ülestöötamine on investorile ikka väga riskantne ja ränka tööd nõudev samm.