Terase hind kerkis tänavu üle kahe korra

Asva Eesti ASi ostujuhi Peeter Kündre sõnul oli sellel aastal saabunud metalli hinna tõus ootamatu. ?Kui keegi oleks seda eelmise aasta neljandas kvartalis teadnud, siis oleks ta väga rikkaks meheks saanud,? leiab Kündre.

Ta ei julgenud pikemat prognoosi teha, arvates siiski, et vähemalt esimeses kvartalis peaksid Euroopas hinnad veel kerkima. ?Ükski tootja pole küll veel oma esimese kvartali hindu avaldanud, kuid räägitakse kas viiekümneeurosest või 20protsendilisest hinnatõusust,? lisas Kündre,

Kõik spetsialistid on ühel meelel, et hinnatõusupalli lükkas veerema Hiina, mille majandusareng on jõudnud sellisesse faasi, et vajatakse palju metalli, seda nii ehituses, masinatööstuses kui ka autode tootmises.

Hindu ajab ülespoole ka USA taas kiirenenud majanduskasv, USA terasehinnad on ühed maailma kõrgeimad. Lisaks ennustatakse, et metallide toormed hakkavad meie planeedil otsa saama. Euroopa Taastuvenergia Assotsiatsiooni andmeil jätkub kulda maapõues veel üheksaks, hõbedat 11 ja vaske 20 aastaks. Raud peaks senise tarbimise jätkudes lõppema siiski alles 110 aasta jooksul.

Metallide hinna tõusu on tunda ka Eestis. Metallkonstruktsioone valmistava OÜ Terg varustusjuht Toomas Berendsen kinnitas, et osa pausi pidanud tellijaid on nende firmasse tagasi pöördunud, sest hinnatõusuga ollakse leppinud, kuid iga päev toob taas üllatusi. ?See on fantastiline, kuidas hinnad on veelgi tõusnud, me lootsime, et lagi on kätte jõudnud. Hiljuti helistasin Levadiasse ning selgus, et külmvaltsleht maksab 12 krooni kilogramm,? rääkis Berendsen.

Berendseni sõnul päästab tootjate olukorda see, et paljudes ehitistes saab kasutada ainult metallkonstruktsioone, seetõttu on tellijad sundseisus.

Eestis mõjub hindadele ka euroliitu astumine. Alates 1. maist hakkasid Ukrainal ja Venemaal kehtima terasekvoodid, mis lõpetasid Eestis selles sektoris vabakaubanduse. Eesti suurim toormetalli müüja AS Levadia ostis enne Euroopa Liidu laienemist oma laod Ukraina ja Venemaa kaupa täis ning nüüd müüb seda kallimalt metallikasutajatele edasi.

Peeter Kündre hinnangul võib aga kvootide kehtima hakkamine lüüa mitmeid Venemaa suunal tegutsevaid väiksemaid firmasid. Toomas Berendsen kinnitas, et Läänest toodava metalli hind on Vene metalli omaga peaaegu võrdsustunud. Veel hiljuti oli Vene teras madalama kvaliteedi tõttu umbes kolmandiku võrra odavam.

Eestis on vanametalli kokkuostubuum. Metalli hinna tõus on kergitanud ka vanametalli kokkuostuhindasid, endine Emex, nüüdse nimega Kuusakoski, maksab tonni vanametalli eest kaks korda rohkem kui jaanipäeval.

Firma tegevjuht Ilmar Jõgi kinnitas, et taas tuuakse kokkuostupunktidesse nõukogudeaegset tehnikat, mille äraandmine ei olnud vahepealsetel aastatel eriti tulus.

Ilmar Jõgi ütles, et sellised kõrged hinnad jäävad püsima väga pikaks ajaks. Peeter Kündre kinnitusel mõjutab vanametalli hinna tõus otseselt niinimetatud pikkade toodete hinda. Pikkade toodete valmistamine baseerub ainult vanaraual, näiteks kuumvalts ribaterased, ümarterased, terastalad. Tootjad ei seo ennast pikemate hinnapakkumistega ja kasutatakse tarnekuupäeva hinda. Rauamaagil baseeruv terasetootmine kasutab oma tootmisprotsessis samuti kuni 25% vanarauda, seega mõjutab vanaraua hind ka lehtterase hinnataset.

Sampo Panga makroanalüütik Anne Karik-Uustalu märkis, et pikka aega kestnud hinnatõusu tõttu on ettevõtted üha enam sunnitud kandma materjali hinna tõusu lõpptoote hinda.

?Kokkuvõttes võib see tähendada üldist inflatsiooni kiirenemist. Teisalt, tänastes tingimustes, kus kerkinud ei ole ainult terase hind, vaid ka teiste toorainete ja sealhulgas eriti nafta hind, eksisteerib risk, et nõudlus nõrgeneb ja seeläbi võib majanduse kasvukiirus mõnevõrra aeglustuda,? arvas Karik-Uustalu.

Autor: Indrek Kiisler