Eesti krediidireiting üks Ida-Euroopa kõrgemaid

Sloveenia riigireiting on AA-, Eestil (nagu ka Maltal ja Küprosel) on reiting A.

Reitinguagentuur Standard & Poor?s andis Eestile valuutakohustuste reitingu A. Varem oli Eesti reiting A-. Kõrgeimast reitingust on Eestil puudu veel viis astet.

Rahandusminister Taavi Veskimägi sõnul tõstis Standard & Poor?s Eesti riigireitingu väljavaate positiivseks juba 2003. aastal, mis andis alust oodata selle tõusu. ?Käesoleva aasta juulis tõstis ka reitinguagentuur Fitch IBCA Eesti riigireitingut ühe astme võrra, nii et teiste reitinguagentuuride samasugune reageering oli isegi oodatud,? ütles Veskimägi. ?Riigireitingu tõstmine näitab usalduse suurenemist meie majanduse vastu, mille on kaasa toonud Eesti head majandusnäitajad ning usaldusväärne majandus- ja eelarvepoliitika.?

Veskimägi sõnul suurendas usaldust kindlasti liitumine vahetuskursimehhanismiga ERM2, mis annab märku euro kiire kasutuselevõtu võimalikkusest. ?Eesti edusammudele euro kasutuselevõtul viitas ka oktoobris avaldatud Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni konvergentsiraport, kus Eesti oli üks edukamaid uute liikmesriikide seas,? ütles Veskimägi. Tema sõnade kohaselt peaks praeguse suuna jätkamine garanteerima euro kiire kasutuselevõtu, mis annab alust edasiseks riigireitingute tõusuks.

Sampo Panga analüütik Anne Karik-Uustalu tõi reitingu tõstmise põhjustena välja samuti ERM2 ja oodatava euroga ühinemise. ?Uus reiting vähendab kindlasti riske, mis muidu seotud suure jooksevkonto defitsiidiga ning soosib välisinvesteeringute kasvu jätkamist,? ütles Karik-Uustalu, kelle sõnul peegeldab reitingu tõstmine Eesti majanduse stabiilsust, milles on olnud oluline osa fiskaalpoliitikal, ja kiiret kasvu. ?Selle reitingutõstmise põhjuseks on Eesti kiire edenemine eurotsooniga ühinemise protsessis,? ütles Karik-Uustalu. ?Positiivne on see igal juhul, soodustades jätkuvat intressitasemete konvergentsi euroala intressimääradega.?