Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investeerimine talentide arendamisse tasub ära
Traditsiooniline tööandjate ja töövõtjate suhe hakkab muutuma ? kui varem valisid tööandjad töötajaid, siis nüüd on rollid vahetumas ja pigem valivad töövõtjad endale organisatsiooni ja töökoha, kus nad tahaksid töötada. Ettevõtjad peavad mõtlema, kuidas oma ettevõttesse meelitada parimat võimalikku talenti ning seda hoida.
Inimesed on kriitilise tähtsusega iga ettevõtte õnnestumisel või läbikukkumisel. Konkurentsieelise annab talent, mitte organisatsiooni infrastruktuur. Võidavad ettevõtted, kes tulevad pidevalt välja uute ideedega ja teevad head mõtted teoks. Eelis on neil firmadel, kes suudavad ligi meelitada, hoida ja arendada talente.
Inimressurss on muutunud tähtsamaks kui kapital, strateegia või tehnoloogia. Kapitali suudetakse headele ideedele ja projektidele leida, strateegiad on läbipaistvad ? kui kellelgi on hea strateegia, suudetakse seda kopeerida. Paljude ettevõtete jaoks tähendab see seda, et inimesed on nende tähtsaim vara ja suurim konkurentsieelis. Andekad suudavad heas keskkonnas välja tulla paremate ideedega, viia neid paremini ellu ning arendada ka teisi inimesi.
Levinud on suhtumine töötajatesse kui ressurssi, mitte kui väärtuse loojatesse. Samas räägib valdav osa Eesti ettevõtjaist, et häid inimesi on raske leida. Üha raskem on ka pa-rimaid inimesi hoida, mistõttu tuleks hakata personali leidmise viise üle vaatama ning looma selgeid strateegiaid. Kui turul konkurentsis püsimise nimel hoogustub lahing talentide värbamise pärast, suureneb vahe võitjate ja kaotajate vahel. See on ohu märk ettevõtteile, kel puudub personalistrateegia ja värbamine on juhuslik.
Järgmiste aastate jooksul peavad ettevõtted olema aktiivsed andekate töötajate leidmisel, värbamisel ja arendamisel. Juba praegu on näiteid, kus firmad loovad strateegilisi partnerlussuhteid kutsekoolide, ülikoolide jt hariduslike organisatsioonidega, et tagada endale personali värbamise jätkusuutlikkus. Näiteks EMT ja Elioni stipendium IT Kolled?i üliõpilastele aitab kaasa noorte spetsialistide motivatsioonile ja parimate tudengite nende juurde tööle asumisele. Praktikantide võtmine on üsna levinud, osa praktikante jääb varem või hiljem ettevõttesse täiskohaga tööle.
Koostöö võib seisneda ka ettevõtte abis talle huvipakkuvate erialade arendamisel, et saada just endale vajalike oskuste ja teadmistega inimesi. Siin võib välja tuua Schenkeri, kes panustab logistikute õppeprogrammidesse. Samuti tulevad kõne alla tegevused, mis on suunatud firma imago kujundamisele. Ka see on potentsiaalseile töötajaile töökoha valikul tähtis. Oluline on identifitseerida endale vajalike inimeste profiil ning leida võimalus, kuidas neile ligi pääseda.
Majandusruumis, kus talent on aldis töökohta vahetama ja üha vähem võib leida inimesi, kes jäävad sama tööandja juurde aastakümneiks, on peale talendi leidmise muutumas strateegiliseks relvaks ka pakutavad arenguvõimalused.
Uuringud näitavad, et peamisi põhjusi töökoha vastuvõtmisel või vahetamisel on enesearendusvõimalused, samuti piisav autonoomia ja firmakultuur. Head inimesed hindavad edasimineku võimalusi ? nii karjääris kui ka isikliku arengu aspektist. Tark ettevõte näeb arenguprogramme kui magnetit talentidele ja pakub häid õppimisvõimalusi.
Paljud ettevõtted pole seda teadvustanud ja personalistrateegiatesse eriti ei investeeri ? nad ei näe kiiret käegakatsutavat kasu. See on lühinägelik lähenemine. McKinsey & Co uuringus leitakse, et järgmise 20 aasta olulisim ressurss ettevõttele on just talent.
Autor: Peep Laja