Dollari pikal liul ei näi lõppu tulevatki

ÄP 19. november 2004, 00:00

Eile allapoole 12 krooni taset odavnenud USA dollarile prognoosib Äripäeva toimetus kursi edasist langust.

Dollari langus on kinni Ameerika Ühendriikide kahes suures puudujäägis ? riigieelarve ja väliskaubanduse puudujäägis. Kui väliskaubanduse puudujääk on n-ö krooniline (sama kehtib, muide, ka Eesti kohta), siis riigieelarve sai eelmine USA president Bill Clinton lühikeseks ajaks siiski tasakaalu.

George W. Bush alustas põhimõtteliselt õige maksukärbete kavaga (taas paralleel Eestiga), kuid koos eskaleeruva sõjategevusega Iraagis ei ole riigieelarve tasakaalu niipea loota, pigem lõhe kärisemist veel suuremaks. See annab dollari edasisele langustrendile hoogu juurde. Millega riigieelarve puudujääki kaetakse? Emiteeritakse juurde valitsuse võlakirju.

On väidetud, et dollari kursi langus nelja protsendi võrra vähendab USA riigieelarve puudujääki ühe protsendi. Ses mõttes tundub nõrk dollar USA majandusele kasulik. USA töösturid on samuti huvitatud nõrgast dollarist, mis soodustab eksporti.

Mureliku väliskaubanduse poole pealt on USA asunud avaldama poliitilist survet Hiinale, et viimane revalveeriks oma rahaühikut renmimbit ehk tõstaks selle väärtust, käesoleval juhul siis dollari suhtes, sest Hiina rahvusvaluuta kurss järgib praktikas dollari kurssi. Revalveerimisel muutuks seni konkurentsivõimeline Hiina kaup USA turul kallimaks ja vähem minevaks.

Niisugused aktsioonid ei näita Ameerika Ühendriike just parimast küljest: oma väliskaubanduse puudujäägile otsitakse põhjusi ja süüdlasi muust maailmast. Ühendriikide eksporti piiravat ka Euroopa Liidu nõrk majanduskasv - mis on iseenesest tõsi. Ometi ei suurenda kõik see ilmselt valuutaturgude veendumust, et USA suudab oma eelarve ja väliskaubanduse probleemid lahendada.

Dollari languse peatumise kasuks räägib USA võrdlemisi tubli majanduskasv, viimastel andmetel 3,7 protsenti, ja madal tööpuudus - 5,6 protsenti. Dollari baasintress on praegu võrdne euro omaga, kuid dollari baasintressile oodatakse tõusu, mis võib tuua rohkem investoreid ?dollarisse?. Nende positiivsete fundamentaalsete näitajate mõju võib aga nullida ära trend, mis on olnud aastaid langev ja seesugusel moel turuagentide teadvuses kinnistunud. Et trend muutuks, peaks USAst tulema positiivseid uudiseid pikemat aega. Koos kursi langusega kaotab dollar osa oma tähtsusest maailma alusvaluutana pisitasa eurole.

Mõju Eestile? Kuivõrd dollari-põhistes hindades noteeritud kütus on meie suur impordiartikkel, siis on dollari langus Eestile pigem positiivne. Ilma dollari kursi languseta näeksime palju kõrgemaid kütusehindu kui täna. Kes ekspordivad dollarite eest, võiksid siiski mõelda forward-tehingute sõlmimisele, mis muudab nad dollari edasise languse vastu immuunseks. Aga need, kes impordivad dollarite eest, võivad olla rahulikud.

Krooni ajaloo madalaimal tasemel oli dollar 19. aprillil 1995. aastal, kui üks dollar maksis 10,8244 krooni (Eesti Panga päevakurss). Sinna tasemeni on veel ruumi, aga aeg selleni võib minna ruttu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:54
Otsi:

Ava täpsem otsing