Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hotell Tallinki restoranil igale maitsele midagi
Valida on päeva-buffet, table d?host kolme roaga igast käigust või a la carte menüü.
Buffet-lauda kiidab kodulehekülg võrdseks Tallinki laevade omaga, aga seda me ei proovinud ? harvade külalistega buffet? soojad road peavad sööjaid liiga kaua ootama. Table d?host?i ükski kolmest pearoast ? lasanje, risoto ja grillitud sink ? ei tundunud piisavalt ahvatlev ja nii tegime valiku a la carte menüüst: küpsetatud pardirind viigimarjakastme ja rooskapsaga ja röstitud lõhe seesamikoorikus läätsede ja pok choy?ga (see peaks miskit sorti Hiina kapsas olema). Küpsetatud part oli tõeline sündmus, arvan, et parim part, mida ma Eestis üldse olen söönud. Ainult kaste tundus luksusliku pardirinna jaoks lahja olevat. Kui poleks menüüst koostist üle lugenud, poleks viigimarjadest arugi saanud. Ja muide ? koduleheküljel on menüü juures ka pildid, seal nägi see kaste tõepoolest hoopis teistsugune välja, paksem ja tumedam.
See-eest sidus üllatavamaitseline lõheprae kaste kala, seesamikooriku ja läätselisandi kenaks tervikuks ja andis roale tugeva omapära. Seda kastet menüüs kirjas ei olnud, kelner käis ekstra köögis uurimas, millest see tehtud oli.
Nii et toit oli esmaklassiline. Aga ? laual oli küünal, kuid seda põlema ei pandud, kala juurde tellitud vein toodi ammu enne kala lauale soojenema, naaberlaud (õnneks küll tühi) oli liiga lähedal, kelner ei tundnud joogikaarti ega kastmeid. Või oli tavaline pakist lõigatud kolmnurk, millele meresoola peale riputatud, sai kah poe oma.
Hinnad seevastu sellised, mis eeldaksid ruumi ja aega ja tähelepanu.
Tühja nüüd muuga, peaasi et toit on hea, aga laudu on küll liiga tihkelt. Meie intiimne tzte-a-tzte oleks täielikult läbi kukkunud, kui naaberlauad poleks parajasti tühjad olnud.