Intressimäära näitamine ei eksita tarbijaid

Vastukaja artiklile ?Pangad hiilivad seadusest kõrvale? ja ÄP juhtkirjale ? Mis ikkagi üks laen selle võtjale tegelikult maksma läheb??

Äripäev seab 16. novembri lehes kahtluse alla Ühispanga ja ka teiste pankade laenureklaamid kui tarbijat eksitavad. Väidetavalt ei saa laenuvõtja aru, mis laen talle maksma läheb, ja seetõttu ei oska ta teha õiget valikut erinevate laenupakkumiste seast.

Kommertspangad teavitavad potentsiaalset laenusaajat laenujäägilt aasta baasil arvutatavast intressimäärast (näiteks toodud Ühispanga kampaania puhul oli see 6 kuu Euribor + 0,6%) ja lepingu sõlmimise tasust (protsendimäärana laenusummast või lõppsummana).

Kõnealune krediidi kulukuse määr arvutatakse välja juba iga laenulepingu jaoks eraldi, seega pole see laenusaajale teadmata ja soovi korral saab ta võrrelda ka oma laenuprojekti krediidi kulukuse määra eri laenuandjate pakkumistega. Kui aga tekib küsimus, milliseid tingimusi näidata laenureklaamis, väidan, et intressimäär laenujäägilt aasta baasil on laenupakkumiste võrdlemiseks oluliselt selgem ja arusaadavam näitaja kui krediidi kulukuse määr.

Kliendil endal on võimalik panga koduleheküljel oleva laenukalkulaatori, Exceli programmi või muu vahendi abil välja arvutada või paluda arvutada panga laenunõustajal kõigi maksete summa, mida ta esialgse ujuvintressi (nt 6 kuu Euribori) määra ja laenutähtaja juures tegema peaks. Selleks tuleb kõik kuumaksed (annuiteetgraafiku puhul annuiteetmakse × laenu tagasimaksmise kuude arv) ja lepingutasu liita. Kui summa tuleb ühe panga tingimuste juures väiksem kui teise panga puhul, on ilmselt esimene pakkumine soodsam.

Kui tulevane laenusaaja sooviks aga teada lõplikku ja muutumatut näitajat, mis teeks üheselt selgeks, kui palju ikkagi laen protsentides aastas kulusid põhjustab, ei ole see võimalik. Näiteks muutub laenulepingu intressimäär 6 kuud pärast lepingu sõlmimist Euribori muutumise tõttu ja esialgu välja arvutatud kulude määr ei ole enam õige. Kui nüüd klient soovib laenugraafikut pikendada, võtta maksepuhkust või osa laenust ennetähtaegselt tagastada, muutuvad laenust tulenevad kulud juba olulisel määral.

Kui laenu intressimäär ja lepingutasu määr on olenemata laenugraafiku tüübist, tähtajast, maksepuhkuse kasutamisest või mittekasutamisest alati ühesugused ja seetõttu on nende tingimuste reklaamis näitamine põhjendatud, siis krediidi kulukuse määr (sisult diskontomäär, mis võrdsustab kõik laenu tagasimaksed ja muud kulud väljamakstava laenusummaga) on iga üksiku laenulepingu jaoks erinev. Näiteks 100 000 kr laenu puhul, mille intress on 3% ja lepingutasu 1000 kr, on kulukuse määr kolmeaastase tähtaja juures 3,73%, 30aastase tähtaja juures aga 3,12%. Millist määra peaks sel juhul näitama reklaamis? Aga kui tegelik laenutähtaeg on 20 aastat ja laenu alguses võetakse 12kuuline maksepuhkus, on kulukuse määr jälle hoopis teistsugune.

Eraldi problemaatika on seotud kulukuse määra väljaarvutamisega. Valemit selleks tegelikult pole, pankade spetsiaalsed arvutiprogrammid leiavad kulukuse määra proovimise teel: sobiva lahendi leidmiseks tehakse suur hulk arvutusi. Pangad tegid Pangaliidu vahendusel rahandusministeeriumile ettepaneku krediidi kulukuse määra ühtse metoodika kehtestamiseks juunis 2002, kuid said vastuseks, et ministeerium ei pea ettepanekut sobivaks ja see väljub seadusandja kompetentsi piiridest.

Kuni krediidi kulukuse määra leidmiseks puudub ühtne arvutusmudel ning tarbija ei saa ise laenupakkuja näidatud määra üle kontrollida, oleks selle näitaja olemasolu laenureklaamides ohtlik ? tekiks võimalus välja reklaamida meelevaldset madalat numbrit, mille leidmise arvutuskäik jääb nii kliendile kui ka konkurentidele teadmata.

Autor: Triin Messimas