Soome biotehnoloogiafirma lõi mängusõltuvusrohu

Kui koostöö osutub edukaks, aitab see tunduvalt parandada aastaid rahalistes raskustes vaevelnud BioTie Therapiesi finantsseisu. Ühtlasi kergitas see teade ligi seitse protsenti BioTie Therapiesi aktsiat, mis on noteeritud alates 2000. aastast Helsingi NM-nimekirjas.

?Maailmas ei ole seni ühtki haiglast mänguhimu ohjeldavat ravimit,? ütles Somaxoni tegevdirektor Kenneth Cohen lootusrikkalt.

Ainuüksi USAs on hinnanguliselt üle kolme miljoni mängusõltlase ning veel kuni seitse miljonit inimest, kellele hasartmängud tekitavad tõsiseid probleeme. Cohen hindab mängusõltuvusravimi turu väärtuseks 36?48 miljardit krooni aastas ning lubab, et kui nalmefeen ennast õigustab, jõuab see turule 2009. aastal.

Allkirjutatud lepingu kohaselt saab Somaxon ainuõiguse nalmefeeni arendamiseks, valmistamiseks ja turustamiseks Põhja-Ameerikas eeldusel et USA ravimiamet FDA selle heaks kiidab ja müügiloa annab. Litsentsitasuna kohustus Somaxon maksma BioTie Therapiesile 36 miljonit krooni. Edaspidi, kui Somaxoni katsetused kulgevad edukalt, on BieTiel lepingu järgi oodata mängusõltuvusravimi eest veel üle 120 miljoni krooni.

Peale selle kavatseb Somaxon katsetada nalmefeeni ka enesevalitsemishäirete ning alkoholi- ja nikotiinisõltuvuse raviks. Coheni sõnul ei tekita nalmefeen ravialusele nii palju tülikaid kõrvalnähte nagu praegu alkoholismi raviks kasutatav naltrokseen.

Somaxoniga sõlmitud koostöö on BioTie Therapiesile sel aastal juba teine arvestatav rahvusvaheline leping. Eelmise leppe sõlmis BioTie märtsis Saksa-Prantsuse ravimikontserniga Aventis ja seda nimetati Soome biotehnoloogiatööstuse esimeseks suureks rahvusvaheliseks läbimurdeks.

Leppe kohaselt jätkab maailma suuruselt seitsmes ravimifirma Aventis BioTie loodud verehüübimishäirete ravimi biohepariini edasiarendamist. Kui koostöö rahuldab, kohustusid pooled aasta pärast sõlmima litsentsileppe. Aasta jooksul maksab Aventis BioTiele 78 miljonit krooni ning leppe sõlmimisel kasvab see summa tunduvalt. Maailma verehüübimisravimi turgu hinnatakse 36 miljardile kroonile ning Aventise turuosa ulatub kahe kolmandikuni. Biohepariin peaks turule jõudma 6?8 aasta pärast.

BioTie Therapies sündis praegusel kujul 2002. aastal BioTie Therapiesi, Contral Pharma ja Carbioni ühinemise tulemusena. Selle üks eelkäijaid, BioTie alustas Turu ülikooli juures 1992. a ja jätkas 1996. a Turu teaduspargis.

Vaatamata Soome tehnoloogia arenduskeskuse Tekesi ja kapitalifondi Sitra kaudu jagatavale riigi toetusele on BioTie seni töötanud kahjumis. Eelmisel aastal õnnestus firmal tegevuskulude 150 miljoni kroonise kärpimisega kahandada kahjumit poole võrra ehk 194 miljonile kroonile. Tänu sel aastal sõlmitud lepingutele ning Tekesilt lubatud 52 miljoni kroonisele täiendavale rahastamisele tunneb BioTie end lähiaastail kindlalt, ütles firma tegevdirektor Jari Saarinen.

Soome on 90. aastatest peale matnud biotehnoloogiasse miljardeid kroone, lootuses leida just sealt IT-sektori järel Nokiale mantlipärijat. Uue tehnoloogia firmasid toetava Tekesi rahast on ca kaks kolmandikku läinud biotehnoloogiale, lisaks eraldab parlamendile alluv Sitra fond sellele aastas omalt poolt 400 miljonit.

Ometi on umbes 140 biotehnoloogiafirmal seni ette näidata vähe tulemusi ja enamik neist sipleb toimetuleku piiril. Soome kaubandusministeeriumi hinnangul vajavad need veel vähemalt 4,7 miljardit krooni, et mitte ohustada juba tehtud investeeringuid.

Mida aeg edasi, seda rohkem arutatakse selle üle, kas Soome ei peaks mitte suhtumist biotehnoloogiasse muutma, sest see käib rahaliselt üle jõu. Õli on tulle valanud ekspeaminister Esko Aho, kes asus tööle Sitra fondi juriskonsuldina. Ta väidab, et Sitra, mis on osanik umbes 40 biotehnoloogiafirmas, on nende rahastamisega oma ülesande täitnud ega suuda suurte ravimifirmadega arenduskulude vallas võistelda. Seetõttu ta leiab, et neile tuleks otsida uued rahastajad ja ka uued omanikud.

Osa asjatundjate arvates hävitaks Sitra niisugune strateegia Soome biotehnoloogia tuleviku. Turu teaduspargi tegevjuhi Kari Toivoneni hinnangul tähendaks biofirmade aktsiate minek riigi käest välisomanikele seda, et need nopiksid kiiresti välja paremad patendid ja firmad ja kõik muu läheks üle parda.

Võib-olla aitab nüüd BioTie tärkav ja kasulik koostöö suurte ravimifirmadega leida arengumalle Soome biotehnoloogiale.