Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

USA dollar langes eile alla 12 krooni

Andris Feldmanis 19. november 2004, 00:00

Viimati oli dollari kurss nii madal kaheksa aastat tagasi, võrreldes eelmise aastaga on dollar langenud umbes krooni võrra.

OÜ-le Viru Kalatööstus teeb dollari madal kurss olukorra keeruliseks eriti konkurentsis lätlastega. ?Läti on praktiliselt dollaritsoonis ja neil on paari viimase aastaga tohutu konkurentsieelis tekkinud,? rääkis ettevõtte juht Agu Laanemets olukorrast konserviturul. ?Mõju on muidugi halb, mis muu mõju siin olla saab,? kommenteeris ta.

Viimastel aastatel ongi Viru Kalatööstus püüdnud üha rohkem oma kliente veenda kauplema eurodes. ?Venemaa osa oleme suutnud viia üle euro peale,? lausus Laanemets, lisades, et praegu käib dollarites kauplemine veel vaid Ukraina ja Kanadaga.

Kui kunagi moodustas dollarites kauplemine kuni 80% firma käibest, siis eelmiseks aastaks vähenes see umbes 40%. Tänavu on tulnud vaid veerand firma 49 miljoni kroonisest käibest dollaritsoonist.

Pakterminali endise juhi Raivo Vare sõnul kaotavadki madalast dollari kursist need, kes viivad välja dollaristsooni või Venemaale. ?Venemaale on ikkagi palju kaupa käimas dollaripõhiselt,? lisas Vare

Negatiivne on mõju ka transiidiärile, seal tuleb kaotus sellest, et valdav osa transiidi suurtest tegijatest tegutseb turul, mis on dollaripõhine. ?Dollari langus tähendab neile tulude langust,? sõnas Vare. Positiivne on tema hinnangul mõju aga neile, kes ostavad midagi dollaripõhiselt sisse ja ekspordivad seda eurotsooni.

?See peaks kütuse hindu allapoole tooma,? kommenteeris dollari odavnemise mõju Eesti kütuseturule ASi Neste Eesti juht Indrek Kaju.

Tema sõnul on dollari langemine ka kindlasti pehmendanud Eesti tarbija jaoks kütuse hinnatõusu maailmaturul möödunud suvel. ?Kui dollari kurss on sellistel tasemetel, nagu praegu on, siis on kütusehinna trend edaspidi allapoole,? lisas Kaju.

Arvutitootjate jaoks lähevad samuti hinnad madalamaks, kuna suur osa kaupa tuleb just dollaritsoonist. Samas madalamad sisseostuhinnad ei tähenda paremaid majandustulemusi.

?Konkurents arvutiturul on nii tugev, et iga müüja kasutab dollari odavust eelisena ära,? seletas ASi Ordi tegevjuht Sulev Sisask. Tema sõnul kasumit see paremini teenida ei aita, pigem kompenseerib väiksema kasumlikkuse suurenev läbimüük.

Koduelektroonika puhul oleneb mõju konkreetse brändi päritolumaast ? on see euro- või dollaritsoon. ?Dollaribrändidel on konkurentsieelis,? kinnitas Viva Elektroonika kaubamärki esindava ASi Leventa jaemüügijuht Ago Pihel. Sellisteks brändide näiteks tõi ta Samsungi ja LG.

Turismifirmad saavad tänu dollari madalale hinnale müüa soodsamaid reise dollaritsooni riikidesse.

Nii on OÜ American Tours juhi Ülle Turgani sõnul palju ostetud uusaasta ja jõuluperioodi reise Taisse, millega firma arveldab dollarites. Varem, kui dollari kurss lähenes kahekümnele kroonile, olid need reisid oluliselt kallimad ja vähestele kättesaadavad.

Ehkki USA rahandusminister John Snow on viimastel päevadel korduvalt kinnitanud, et USA jätkab tugeva dollari poliitikat, näitab elu midagi muud. Nii rahandusministeerium kui ka keskpank pigem mõmisevad rahulolust, kui üritavad Ühendriikide valuutat tugevdada.

Euroopa Keskpanga presidendi Jean-Claude Trichet? eelmisel nädalal väljaöeldud kartusele, et dollar nõrgeneb liiga kiiresti, vastas Snow kolmapäeval, et ?turuväliste valuutakursside kehtestamise katsete ajalugu on parimal juhul tänamatu?.

Tokios asuva Keio Ülikooli turuanalüütik Toru Umemoto lausus uudisteagentuurile Bloomberg, et ?USA on aeglaselt nõrgeneva dollari tõttu õnnelik ning nii Euroopal kui ka Jaapanil on selle languse peatamine raske.? Ülikooli eesotsas on endine Jaapani aserahandusminister Eisuke Sakakibara, kes sai tol ajal oma mõjuvõimsuse tõttu valuutaturgudele hüüdnimeks Mr. Jeen.

Dollari kurss kerkis rekordkõrgele 18,85 kroonile mõned nädalad enne USA 2000. aasta presidendivalimisi. Toona olid Ühendriikide töösturid tugeva dollari pärast väga mures ning avaldasid survet, et loobutaks Bill Clintoni administratsiooni rahandusministri Robert Rubini väljakuulutud tugeva dollari poliitikast. Rahapoliitika kujundajate ametlik retoorika pole küll muutunud tänaseni, kuid sellele vaatamata on maailmavaluuta euro (ja krooni) suhtes nõrgenenud rohkem kui kolmandiku võrra kaheksa aasta madalaimale tasemele 1,3075 dollarit euro kohta.

Ehkki kaks suurt keskpankurit, USA keskpanga juht Alan Greenspan ja Trichet, väitlevad eurot käsitlevas paneeldiskussioonis täna Berliinis, kus toimub 20 juhtiva tööstusriigi rahandusministrite ja keskpankurite kohtumine, ei ole eriti tõenäoline, et seal midagi nii olulist öeldakse, et see dollarile püsivalt uue suuna annaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:54
Otsi:

Ava täpsem otsing