Eesti euroliidu IT-auhinnale ei kandideeri

Naabritest sai 20 väljavalitu sekka Soome tarkvarafirma F-Secure. 1996. aastal samal konkursil ühe kolmest peaauhinnast võitnud F-Secure kandideerib tänavu nutikate telefonide viirusetõrjetarkvaraga. Teine Soome firma Fogscreen leiutas õhuvoolul põhineva ekraani, millest saab läbi jalutada ja millele võib tele- ning videopilti kuvada mõlemale ekraanipoolele. Rootslased on tänavu samuti esindatud kahe firmaga, samas Prantsusmaalt pääses 20 parema sekka seitse IT-lahendust.

Edukamaid tooteid tutvustati eelmisel nädalal Hollandis Haagi messil. Palju huvilisi tungles Prantsuse firma Total Immersion stendi ees. Prantslased ühendasid nimelt kolmemõõtmelise kujutise ja telepildi: kaamera filmis ümbrust ja näitas seda ekraanil ning lisas neile kolmemõõtmelisi kujutisi. Kui hakkasin ekraani pildistama, kuvati sinna minu kohale lendama pisike kopter.

Eestis euroliidu infoühiskonna programmiga (IST) tegeleva sihtasutuse Archimedes konsultandi Tarmo Pihli sõnul pole ükski Eesti projekt seni Euroopa mastaabis piisavalt konkurentsivõimeline olnud. ?Vähemalt 20 parema projekti hulgas pole Eesti firmasid seni figureerinud,? lisab ta.

Haagis IST-messil osalenud Tartu Ülikooli Kliinikumi informaatikateenistuse direktori Erkki Leego sõnul meeldis talle 20 parema projekti seast Rootsi firma Cypak toode, PIN-koodi sisestamisega kontaktivaba ligipääsukaart. ?Väga huvitav lahendus, mis võiks hästi sobida ka kliinikumile,? sõnab Leego. Cypakile pole see esimene kord IST-auhinnale kandideerida, 1999. aastal nad juba said ühe peaauhinna.

Samuti Haagis IST-messil käinud süsteemiarendusfirma Webmedia juhi Priit Alamäe sõnul on Eestis palju huvitavaid ideid, millel oleks potentsiaali sellisel üritusel huvi äratada. Eestlastele omase tagasihoidlikkuse ja kohatise ambitsioonikuse puudumise tulemusena kahjuks suur osa neist ei jõuagi rahvusvahelisele areenile, lisab ta.

Euroopa Komisjoni infoühiskonna programmi raames kümnendat korda antavale auhinnale kandideeris sel aastal 430 toodet 29 maalt. 20 parima sekka pääsesid üheksa riigi firmad. Kõik need 20 ettevõtet said euroliidult preemiaks ligi 80 000 kr. Kolm kõige uuenduslikumat ning Euroopa jaoks suurima turupotentsiaaliga tehnoloogilist lahendust saavad peapreemia suurusega 200 000 eurot ehk 3,1 mln kr. Võitjad kuulutatakse välja järgmise aasta alguses Brüsselis.