Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hindamisaktile märgitakse madalam hind
Hindamisakte kasutatakse peamiselt laenu tagatise väärtuse leidmiseks pankadele, kinnisvara kohta objektiivse hinnangu saamiseks isiklikel põhjustel, kohtutes vara jagamise puhul jne.
Hindamistulemus sõltub paljudest erinevatest faktoritest, millede teadvustamine endale enne hindamisakti tellimist annab veidi parema kujutuse objekti tegelikust turuväärtusest.
Eksperthinnangu puhul määratakse elukondliku kinnisvara turuväärtus üldjuhul kolme kuni kuue viimase kuu sarnaste müügitehingute võrdluse alusel ehk võrdlusmeetodit kasutades. See meetod on aksepteeritud nii Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu kui ka Rahvusvahelise Varade Hindamis-standrtite Komitee poolt.
Võrreldakse ostu-müügitehinguid, minimaalselt kolme tehingut. Infot tehtud tehingute kohta saadakse nii oma firma andmebaasist, kui ka teistest kinnisvarabüroodest. Mida rohkem on hinnatava kinnisvaraga sarnaseid müügitehinguid seda objektiivsem on ka hindamistulemus. Hindamisakti koostamisel lähtub hindaja reaalsest statistikast, oluline on ka hindaja enda kogemus analoogsete objektide hindamisel.
Korteri müügihind on tihti kõrgem kui hindamisaktis määratud turuväärtus. Tavaliselt on see põhjendatud näiteks korteri köögimööbli ja -tehnika, sisseehitatud kappide, vms, mis ei kuulu juriidiliselt korteriomandi koosseisu, küll aga annab ostja ja müüja kokkuleppel selle väärtus korteri hinnale lisada.
Mõnede klientide pahameel on seotud ka nende endi investeeringutega konkreetsesse objekti. Õnneks ei ole selliseid juhtumeid palju, kui klient ostab näiteks Lasnamäel tänaset turusituatsiooni arvestades 3-toalise 60-ruutmeetrise halvas seisukorras korteri 550 000 eest, remondib selle korralikult ära 200 000 eest ning loodab, et korteri väärtus on tõusnud sellega 750 000 kroonini.
Vaatamata väga heale remondile ei saa hindajad seda ikkagi oluliselt kõrgemalt hinnata kui 600 000 - 680 000 krooni, sest hindamismetoodika näeb ette turuväärtuse määramist vastavalt tehinguhindadele, mida analoogsete objektidega on lähiminevikus juba tehtud.
Seega, korteri remont tuleb enne läbi kalkuleerida ning arvestada sellega, kaua te kavatsete ise seal elada ja milline on korteri turuväärtus praegu ja milline tulevikus, ning remonti mitte ülemäära panustada, kui ei kavatseta seal pikemalt elada.
Autor: Karin Kasemets