Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksusoodustus alustavale ettevõtjale
Milline võiks olla maksupoliitiline meede, mis soodustaks üksikisikuid alustama iseseisva ettevõtlusega ja looma selle kaudu uusi töökohti?
Praegu kehtiva tulumaksuseaduse mõte on maksustada omanikutulu, mis on suunatud peamiselt tarbimisse. Samasugust stiimulit tuleks kasutada ka üksikisiku tasandil. Eraisiku palgatulu, mis investeeritaks loodavasse ettevõttesse omakapitalina (osa- või aktsiakapitali) võiks olla tulumaksuvaba. Selline võimalus julgustaks ja toetaks isikuid, kes seni on olnud palgatöölised, aga soovivad alustada iseseisva ettevõtlusega.
Näiteks loodava ettevõtte osakapitali tehtud 40 000kroo-niselt sissemakselt saaks alustav ettevõtja hiljem tagasi oma jooksva maksuaasta tuludelt kinnipeetud tulumaksu 10 400 krooni (hetkel kehtiva tulumaksumäära 26% alusel).
Sellise maksusoodustusega toetaks riik sisuliselt alustavate ettevõtete kapitaliseerimist, tehes seda 26% ulatuses loodava ettevõtte omakapitalist (aktsia- või osakapital). Mõistlik oleks rakendada tuludest mahaarvamist piiratud ulatuses, näiteks kuni 400 000 kr, mis on loodava aktsiaseltsi aktsiakapitali minimaalmäär.
Investeerimist alustavasse ettevõttesse tuleb käsitleda aktiivse pikaajalise investeeringuna oma tuleviku kindlustamiseks ning see tegevus peaks leidma riigi poolt maksupoliitiliste meetmetega samaväärset käsitlemist kui investeerimine pensionisammastesse.
Muidugi ei saa kõigist alustavatest ettevõtetest suured, tugevad ja perspektiivikad ärid. Kuid kui loodavatest ettevõtetest jääks ka vaid kümnendik püsima, siis looks see suhteliselt odav ja lihtne maksupoliitiline meede juurde piisavalt uusi töökohti ja parandaks maksulaekumisi. Riigil jääks kümne 40 000kroonise osakapitaliga ettevõtte loomise puhul esialgu saamata 104 000 kr. Riigile piisaks meetme aastaseks äratasumiseks vaid sellest, kui kümnel ettevõttel õnnestub luua juurde vaid kaks töökohta brutopalgaga 8000 krooni. Sel juhul laekuks riigile 107 424 kr (tulumaksust 41 184 kr, sotsiaalmaksust ja ravikindlustuselt 63 360 kr ning töötuskindlustusest 2880 kr).
Meede motiveerib ettevõtjaid investeerima alustavasse ettevõttesse eelkõige läbi omakapitali, mitte laenudena. See tõstaks alustavate ettevõtete maksejõulisust ja vähendaks krediidiriski pankade silmis.
Ei ole vaja karta, et ettevõtteid hakatakse looma eesmärgiga riigilt makstud tulumaksu tagasi küsida. Isegi kasutult seisva riiuliettevõttega on seotud kulutused, mis seonduvad ettevõtte loomise, aastaaruande koostamise ja raamatupidamise korraldamisega.
Seega oleks meede täiendav stiimul potentsiaalsetele ettevõtjatele, kel on eelkõige pealehakkamist ja kandev äriidee, mille pinnal toimiv ettevõtte üles ehitada, kuid napib stardikapitali ning puudub reeglina ligipääs pangalaenudele.
Vältimaks ühe isiku poolt paljude nn riiulifirmade loomist ainult soodustuse saamise eesmärgil ja nende edasimüüki, võiks kehtestada piirangu, et soodustus kehtib vaid nende isikute puhul, kel pole seni osalust enamas kui ühes ettevõttes.