Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palkade tõstmine kaks korda pole utoopia

    Tallinna börsil on mitmeid firmasid, mis kannataks teoreetiliselt välja töötajate kahekordse palgatõusu, ilma et ettevõte kahjumisse langeks.
    Eile teatas statistikaamet, et III kvartalis kasvas Eestis keskmine brutopalk enam kui 9% võrra. Viimase nelja aastaga on töötajate keskmine palk kasvanud ligi poole võrra. See sundis mind arvutama, palju suudaks börsifirmad oma tööjõukulusid tõsta, ilma et kahjumisse ei langeks. Mõned võiks seda üsna palju teha.
    Üle kahe korra võiks hüpoteetiliselt töötajate palku tõsta nii Hansapank, Eesti Telekom kui ka Merko Ehitus. Kui viimati mainitu otsustaks tõsta vaid emafirma töötajate töötasusid, võiks tõus ulatuda suisa viie- või kuuekordseks. Tegelikult võiks kõige enam palkasid tõsta aga Harju Elekter. Siin on siiski üks aga. Ettevõte on viimastel aastatel saanud väga suurt finantstulu PKC Groupi aktsiahinna ümberhindlusest. Erakorralist tulu arvestamata võiks Harju Elekter töötajate palku tõsta ehk vaid poole võrra.
    Samas piisab Tallinna Kaubamajal tööjõukulude viiendiku võrra tõstmisest, et ettevõte langeks juba väikesesse kahjumisse. Klementi peaks praeguste näitajate alusel aga tööjõukulusid viiendiku võrra kärpima, et nullkasumisse jõuda.
    Kordan, et see on kõik teooria. Juhul kui firmad kogu oma kasumi palkadena välja maksaksid, jääksid investorid ilma dividendidest ja aktsiad oleks tõenäoliselt kordades praegusest madalamal.
    Madalaid tööjõukulusid peetakse üheks Eesti arengu pandiks, mis peaks aitama muu maailmaga konkureerida. Mõnes mõttes on see tõsi. Juhul kui kohalikud firmad maksaks töötajatele Soome kolleegidega samaväärset palka, kuid ei suudaks tulusid tõsta, oleks vist kõik omadega pankrotis.
    Eile tammus terve Tallinna börs terve päeva paigal. Samas võis pidada seda küllalt tubliks näitajaks, kuna Euroopa börsidel oli juba teist järjestikust päeva korralik hinnalangus.
    Huvitavaks võiks Tallinna börsil minna, kui mõni kohalik börsifirma oma kvartaliraporti teatavaks teeb. Tulemusi võib oodata nii Tallinna Kaubamajalt, Saku Õlletehaselt, Viisnurgalt, Kalevilt kui ka Klementilt.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.