Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Klementi viis kahjumisse hilinemine Rootsi tarnetega

Klementi kolmanda kvartali kahjum oli 1,25 mln krooni. Mullu kolmandas kvartalis teenis firma veel 2,5 mln krooni kasumit. Ettevõte kvartalikäive kahanes ligi viiendiku võrra, 41,1 miljoni kroonini.

?Ei saa öelda, et kollektsioonid ei vastanud klientide ootustele, kuna müüsime Skandinaaviasse siiski mitmekümne miljoni krooni eest, aga eeldasime, et tagastusi ei tule,? kommenteeris 2003. aasta sügis- ja 2004. aasta kevadkollektsiooni tagastust Klementi juht Toomas Leis. Skandinaaviast tagasi tulnud kollektsioonid on tema sõnul müügil Eesti ja Läti poodides.

Pärast teise kvartali tulemusi ütles Leis, et nulli jõudmine aasta lõpuks oleks firmale päris hea tulemus. Nüüd juht enam kasumilootust ei hellita. ?Loodan, et neljas kvartal jääb nulli ja aasta kokkuvõttes tuleb kahjumiks seni saadud 5,9 miljonit krooni,? märkis Leis. Juhi selle aasta suurimad eesmärgid on, et ettevõte ei sööks enam kapitali ära, tuldaks toime pangalaenude tagasimaksmisega ning suudetaks muuta positiivseks ettevõtte rahavoog.

Järgmiselt aastalt ootab ta normaalset kasuminumbrit. ?Oleme igal aastal üle 10 miljoni krooni kahjuminumbrit vähendanud,? möönis Leis. ?Selle liikumise põhjal ma täpset prognoosi järgmiseks aastaks ei anna, aga eesmärk on uus aasta kasumiga lõpetada.?

Kolmandas kvartalis teenis Klementi 1,5 mln krooni kasumit Akadeemia tee 33 kinnistute müügist. ?Müüsime kaks väikest osa kahele firmale,? täpsustas Leis. Tehase-, lao- ja administratiivhoone on endiselt Klementi valduses.

?Aasta lõpuks laenude suurus kindlasti väheneb ja suhe muutub paremaks, kuna hetkel on hooaja keskpaik ja klientidelt on veel kogu raha saamata,? kinnitas Leis. Tema sõnul on tänavu üheksa kuuga 23 mln krooni võrra paranenud ettevõtte rahavood. ?Klementi on jõudnud faasi, kus äritegevuseks ei tule enam raha juurde laenata,? ütles Leis. Käibekapitali tuleb laenata vaid kevadhooajaks, mis ka kohe pärast hooaja lõppu tagasi makstakse.

Klementil on hetkel 99 mln krooni kohustuste kohta 23,5 miljonit krooni omavahendid, kuid bilansi tugevamaks muutmiseks lähitulevikus uut aktsiate emissiooni korraldada enam ei kavatseta, kinnitas Leis.

Ühispanga ja Suprema analüütikud Klementi majandustulemusi ei analüüsi ja aktsiale soovitusi ei anna. Hansabank Marketsi analüütikud eile oma kommentaari anda ei soovinud.

Pärast esimese kvartali tulemuste avaldamist ootasid Hansapanga analüütikud, et Klementi jõuab kasumisse. Pärast teise kvartali kesiseid tulemusi sõltus kõik kolmandast kvartalist, kus peaks toimuma kogu hooaja müük ja käive kasvama. Septembri keskel andsid Hansapanga analüütikud Klementi aktsiale ?osta?-soovituse ja määrasid hinnasihi 40,7 krooni.

Klementi väikeaktsionär, Põlva Mehtrans ASi omanik Arno Kurtmann ütles, et ootab mõistliku hinnaga ülevõtmispakkumist. ?Klementi kasumisse ka tuleval aastal ma väga ei usu, ootan hoopis hea hinnaga ülevõtmispakkumist ja siis saan sellest vaevast lahti,? ütles ta.

Mis hinnaga aktsionär oleks nõus müüma, ta öelda ei osanud. ?See summa, mis seal all kinni on, ei ole nii märkimisväärne, et peaksin sellega iga päev tegelema,? ütles ta.

Kurtmann ütles, et on kindlalt kahjumis. ?Ostsin aktsiad sel halval börsibuumi ajal 1997. või 1998. aastal,? ütles aktsionär.

Mullu 10. juunil lõppes Klementi aktsiaemissioon, kus Hansapanga analüütikud ennustasid aktsiale helget tulevikku. Toona prognoositi, et Klementi aktsia maksab aasta pärast 45 krooni. Eile maksis aktsia 28,48 krooni.

Klementi eelmise aasta aktsiaemissioon tõi kriminaalasja algatuse Hansapanga aktsiaturgude osakonna juhataja Lauri Linnu suhtes, kuid see lõpetati kuriteokoosseisu puudumise pärast.

?Lind väidetavalt andis kolmandatele isikutele konfidentsiaalset informatsiooni, enne kui emissioon avalikustati börsiinfosüsteemi kaudu,? kommenteeris kriminaalasja algatamist Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Erle Rudi. Lõpetamise peamine põhjus oli tema sõnul selles, et isikud, kellele Lind informatsiooni andis, olid sellega seotud töökohustuste kaudu ja neid inimesi ei saanud määruste kohaselt lugeda kolmandateks isikuteks.