Spetsialiseeruvad tollilaod jäävad ELis püsima

Rivo Sarapik 24. november 2004, 00:00

Eelmise aasta Tolliladude TOPis ennustas teise koha saanud Cargo Handlingu juhataja Janek Popell, et tema juhitud firma töö maht väheneb 50%. Täna selgitab Po-pell, et tegelikult on tendents olnud hoopis vastupidine. ?Kõigi eelduste kohaselt tõuseb meie tollilaoteenuste tulu 35?40% aastal 2004, sama näen ka 2005. aastal,? selgitab Popell. Põhjuseks spetsialiseerumine väärtust loovate teenuste osutamisele tollilaos.

Spetsialiseerumine on Popelli sõnul ka üks selle aasta märksõnadest. ?Siiani pole Eestisse olulisel määral üle tulnud itta suunduvaid transiidivoogusid, pigem on vood vähenevad Venemaa järjest karmistuva impordipoliitika tõttu. Mahuärilt tuleb üle minna kvaliteediärile,? lisab Popell. ?Enamik logistikajuhtidest ennustas impordi, ekspordi ja eriti just transiidimahtude kasvu, mida siiani reaalselt näha ei ole. Samas võib vaadeldav periood ka liiga lühike olla.?

Tollivormistuste vähenemine mõjutas ka logistikafirmasid, kes seda ühe lisateenusena pakkusid. DFDS Transport tegi seni umbes 3000 tollivormistust kuus ning see andis 15% kasumist. Vähenev käive firmast siiski kedagi vallandama ei pane ja see korvatakse pigem suurenevate töömahtudega.

1. maist hakkas ettevõte pakkuma klientidele ka väliskaubandusstatistika aruande Intrastat täitmise teenust, kuid firma juhataja Jaan Lepp selles prioriteetset teenust ja suurt tulevikku ei näe. ?Tollivormistus on iseenesest suure vastutusega tööala. Väliskaubandusstatistika aruandluse vorm on sarnane tollivormiga, kuid selle puhul on vastutus oluliselt väiksem ? näiteks ei ole statistika aruandlus seotud erinevalt tollivormistusest maksude maksmisega. Osa ettevõtteid ostab seda teenust sisse, osa teeb ise. See on rohkem nagu raamatupidamine,? selgitas ta.

Järgmisteks aastateks ennustab Popell tolliladude ja tollilaoteenuste hingusele minekut, kui ei suudeta spetsialiseeruda ja/või geograafiliselt ümber asuda, näiteks kolida sadamatesse, idapiiri äärde, raudtee sõlmpunktidesse.

Aasta tagasi ennustas tolliamet tolliladudele töö vähenemist kuni 70%. Töömahu languse tõttu lõpetas osa firmasid töö, kokku pakub tollilaoteenust 19% vähem firmasid kui aasta tagasi.

Tolliameti andmeil tegutses 1. novembri seisuga 131 tolliladu, neist 105 avalikku ja 26 eratolliladu. Aasta tagasi oli turul 161 tolliladu, neist 140 avalikku ja 21 privaattolliladu. Eratolliladude arvu suurenemine oli tingitud sellest, et osa avalikke tolliladusid muutus eratolliladudeks.

Enim vähenes tolliladude arv Tallinna tolliinspektuuri piirkonnas, 17 võrra. Teisel kohal on Edela tolliinspektuuri piirkond, kus lõpetas töö kuus tolliladu. Tartu tolliinspektuuri piirkonnas vähenes tolliladude arv viie võrra.

Tolliameti aastatagune prognoos oli ka, et tollilaod hakkavad elus püsimiseks pakkuma teisi teenuseid, näiteks aktsiisilao teenust. ?Ettevõtteid, kes kas osaliselt või täielikult läksid üle tolliladudest aktsiisiladudeks, on ca 12% aktsiisiladude üldarvust. Põhjuseks ikka see, et ELi liikmesriigi kaupa ei saa tollilaos ladustada,? selgitab maksu- ja tolliameti avalike suhete osakonna peaspetsialist Sirje Kaupmees. ?Probleeme on tekitanud siinkohal aga see, et kui tollilattu paigutades saab kaup kõikide maksude suhtes edasilükkamise, siis aktsiisilaos saab maksukohustust edasi lükata vaid aktsiisidel.?

Nii on muutunud ka aktsiisiladude hulk. 2004. aasta alguses oli Eestis registreeritud 43 aktsiisiladu, 1. novembri seisuga on registreeritud 86 aktsiisiladu ja kuus registreeritud aktsiisikauplejat. Lisaks on tolliameti andmeil 21% tegutsevatest tolliladudest taotlenud ka aktsiisilaopidaja loa.

Nii hakkas näiteks tollimaaklerfirma Vallaru pakkuma eeldeklareerimist Venemaaga kaupa vahetades. Contimer aga hakkas peale kauba käsitlemise, transpordi, tollilao ning tavalao teenuste pakkuma ka aktsiisilao teenust.

ELi laienemine ja tollivormistuste mahtude vähenemine pani tollimaaklerid turu hoidmiseks uusi teenuseid pakkuma.

Tollimaaklerifirma AS Vellaru juhataja Vello Arusaar rääkis vahetult pärast ELiga liitumist, et senisest tollivormistusmahust jääb alles 7%, ja nii otsis firma uusi võimalusi klientide haaramiseks.

Vellaru hakkas näiteks 1. maist pakkuma kaupade eeldeklareerimist Venemaale. Vajalikud dokumendid ? TIR-tunnistuse, CMR-veolepingu, kaubaarved, auto tehnilise passi ja juhi passi andmed ? saadab klient firmale, mis need Ivangorodi piiripunkti lähetab.

?Venemaa nõue on, et piirile saabuksid andmed kolm tundi enne kauba piirile jõudmist,? lisas Arusaar. Ivangorodi piiripunkti saadetud andmete põhjal täidetakse deklaratsioon.

Elektrooniline eelvormistus vähendab Arusaare sõnul tundidepikkuseid järjekordi Eesti-Vene piiril. ?Esimesed prooviveokid on piiri juba ületanud,? selgitas Arusaar. Teenus maksab umbes 400 krooni.

Valior Tolliteenused OÜ oli aga ELi suhtes optimistlikum ja firma ootas hoopis Valior Tolliteenuste klienditeeninduse juhi Luule Trummari sõnul käibe kasvu. ?Koondatud pole ühtegi tollimaaklerit, kõigile jätkub tööd ka pärast ELiga liitumist,? selgitas Trummar.

Maist osutab Valior tolliterminali ja avaliku tollilao ning deklareerimise teenuseid kolmandatest riikidest tulevatele kaupadele. ?Kliendid on tolliladudesse varuks toonud enne 1. mai saabumist kauba tagavarad, et kindlustada tõrgeteta üleminek. Sellest tulenevalt jätkub ka enne 1. maid tulnud kaupadele deklareerimist sügiseni. Seda enam, et tolliladudes pole kauba hoiustamise aeg ka uutes tingimustes piiratud,? selgitas Trummar.

Lisaks plaanis firma avada ka aktsiisilao, mille teenuseid saavad kasutada eelkõige alkohoolsete jookide maaletoojad. ?Aktsiisilao pidamine on väljakutse senistele tolliladudele,? leidis Trummar. Samuti pakutakse firmadele, kes peavad aktsiisilao endale ise registreerima, operaatoriteenuseid.

Osutatakse laohotelli teenuseid, samuti tollideklaratsioone asendavate Intrastati aruannete koostamise ning teisi tolliabiteenuseid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:48
Otsi:

Ava täpsem otsing