Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sõrmejälgi saab lihtsate vahenditega kopeerida
Äsja kõrgkooli lõpetanud tsiviilinsener Marie Sandström kirjeldab oma lõputöös, kuidas tal õnnestus petta kolme sõrmejäljelugeja mudelit kodus ?elatiinist valmistatud sõrmeotstega.
Sandström pintseldas siledalt pinnalt leitud sõrmejälge söepulbriga, nagu seda tehakse kriminalistikas. Seejärel teisaldatakse niimoodi nähtavaks muudetud jälg kleeplindi abil siledale pinnale ning pildistatakse. Kujutist töödeldakse arvutis ning trükitakse negatiivkujutisena kilele, mille abil luuakse jälje valuvorm samal meetodil kui elektroonikas kasutatavate trükiplaatide valmistamisel.
Sandström kasutas reljeefsesse vormi valamiseks tavalist ?elatiini, mille niiskusesisaldus ja elektrilised omadused on sarnased nahale.
Võltssõrmeotste testimine kevadisel arvutimessil CeBIT Hannoveris oli üliedukas. Kopeeritud sõrmejälgede omaniku asemel õnnestus Sandströmil ?elatiinkoopiate abil sisse logida kolme näidissüsteemi.
Lugejat on võimalik petta isegi juhul, kui sellel on andurid ehtsa sõrme kindlakstegemiseks.
Sandströmi kirjeldatud meetod ei ole siiski esimene omataoline. Sama edukat viisi sõrmejälgede kopeerimiseks tutvustas 2002. aastal jaapanlane Tsutomu Matsumoto.
Kopeerimiskatsete edukuse tõttu ei saa sõrmejälge enam isiku tuvastamisel ainsa vahendina kuigivõrd turvaliseks pidada. Kopeerimiseks sobivaid jälgi leidub igas büroos kümnetel pindadel. Küsimus on vaid selles, kas väärtused, millele nende omanik ligi pääseb, on piisavalt suured, et kopeerimise vaev end ära tasuks.
Suurt turvalisust nõudvate lahenduste jaoks tuleb valida mõni teine tuvastamisviis või kasutada sõrmejälge kombinatsioonis teiste vahenditega.
Autor: ÄP