Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hansapanga aktsiat tabas väike nõrkus
Eilse päeva viimasel kauplemistunnil tabas väike nõrkushoog Hansapanga aktsiat, vedades väärtpaberi sulgemiseks 132,84 kroonini ehk ligi protsendi jagu miinusesse.
Päevasiseselt käis aktsia ära ka viimase paari nädala madalaimat taset tähistaval 131,74 kroonil.
Septembris teavitas Hansapank avalikkust Venemaa panga ostust, oktoobri alguses edukast võlakirjaemissioonist ning kuu keskel avaldas kobedad kolmanda kvartali tulemused. Kahe kuuga (10. septembrist 11. novembrini) rallis aktsia veerandi võrra. Oma ajaloo kõrgtaseme saavutas aktsia 12. novembril (135,34 krooni), pärast mida on väärtpaber kõikunud vaikselt oma kõrgtaseme ja 131,43 krooni vahel.
Klementi aktsia peatus eile 28,16 kroonil, millest madalamal pole aktsia käinud pärast 2004. aasta juulikuud. Üleeile müüdi väärtpabereid 0,2 mln eest ehk viimase viie kuu suurimas mahus. Rõivatootja teatas teisipäeval, et teenis kolmandas kvartalis 1,2 mln kroonise kahjumi, kuid andis lootust, et käimasoleval kvartalil jõutakse nullkasumisse ja 2005. aastal kasumisse.
Ehkki prognoos oli ebamäärane, tuleb Klementit tunnustada. Kui maailmas on tulevikunägemuste avaldamine börsiettevõtete seas tavaline ja loomulik, pole Eestisse see trend veel kahjuks jõudnud.
Kolmapäeval EBSis peetud rahvastiku- ja majandusarengu seminaril loodi pilt Eesti tumedast tulevikust, mis võiks pikas perspektiivis mõjutada ka koduturule spetsialiseeruvaid börsifirmasid.
2050. aastaks peaks Eesti elanikkond praeguselt 1,3 miljonilt inimeselt kahanema halvimal juhul 0,8 miljonini, edastab Postimees. Juhul kui töötajate suhe elanikkonda jääb muutumatuks, peaks praeguse majandustaseme hoidmiseks töötajate panus kasvama järgneva 46 aastaga seega 62%. Juhul kui aga pensionäride osakaal peaks tõusma, tuleb kättevõidetud elatustaseme hoidmiseks efektiivsust veelgi enam tõsta. Aga kes oleks rahul, kui 2050. aastal oleme kõigest sama rikkad kui praegu. Kokkuvõttes võib end lohutada, sest nii pikka perioodi on adekvaatselt ette ennustada väga raske. Kuid elame, näeme.