Tallinna Kaubamaja maksuvaidlus lõi pretsedendi

Ka riigikohus nõustus eile, et töötajatele suunatud aktsiaoptsioonidelt tuleb tasuda erisoodustusmaksu.

?Riigikohus loobus eile Tallinna Kaubamaja kaebuse arutamisest ja nõustus maksuhalduri seisukohaga, et töötajatele tehtud aktsiaoptsioone kui erisoodustust tuleb selle andmise hetkel maksustada,? ütles maksu- ja tolliameti pressiesindaja Aivar Pau. Seega nõustusid maksuhalduri seisukohaga vaidluse keskseks küsimuseks olnud erisoodustusele hinna määramise hetke osas kõik kolme astme kohtud. ?Nimelt leiab maksuamet, et erisoodustusele saab hinna määrata siis, kui on kindlaks tehtud erisoodustuse andmise hetk,? täpsustas Pau.

?Ma olen väga pettunud, aga muidugi austan ja aktsepteerin riigikohtu otsust,? ütles Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp. ?Kuidas ikkagi tuleb Eesti Vabariigis ühe ja sama asja pealt kaks korda tulumaksu maksta ja seda ei nimetata topeltmaksustamiseks?? ei suuda Puusepp aru saada.

Tulevikus tuleb tema sõnul vaadata, kas üldse enam kannatab uues valguses selliseid asju korraldada. Optsioone said Tallinna Kaubamaja valdkondade juhid, kokku 12 inimest.

Äripäev kirjutas mullu 19. augustil, et Tallinna Kaubamaja andis kohtusse maksuameti, kes nõuab juhtkonnale suunatud optsioonidelt erisoodustusmaksu. Esimese astme kohtus tuli võitjaks maksuamet. Tallinna Kaubamaja kaebas kohtuotsuse edasi Tallinna ringkonnakohtusse.

Ringkonnakohus rahuldas Tallinna Kaubamaja kaebuse selles osas, mis puudutas intressinõude seadusevastaseks tunnistamist. ?Seda seoses riigikohtu otsusega, mille alusel on amet intressinõuded juba niikuinii kõigil tühistanud,? kommenteeris Pau.

Vastavalt maksuotsusele, mille järgi maksu- ja tolliamet käsitles aktsiaoptsioone erisoodustusena, on Tallinna Kaubamaja kokku tulu- ja sotsiaalmaksu erisoodustustelt ning intresse tasunud summas 4,4 miljonit krooni, millest üks miljoni krooni on Tallinna Kaubamajale tagastatud tagasiulatuvalt (kuni 01.07.2002) seoses põhiseaduse vastaselt kehtestatud intresside tühistamisega. Seega oli Tallinna Kaubamaja kohtus vaidlustatav summa kokku 3,4 miljonit krooni, ütles firma finantsdirektor Katrin Mühls. Nüüd on siis selge, et see summa jääb maksuametile.

?Vale oleks teha järeldust, nagu oleksid kõik tööandja optsioonid käsitletavad erisoodustusena, kuna optsioone korraldatakse mitmel erineval viisil, ja maksustamise otsustamiseks tuleb iga konkreetset juhtumit käsitleda eraldi ja hinnata just selle juhtumiga seotud asjaolusid,? kommenteeris juhtumit maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Dimitri Jegorov. Ta lisas, et kuna optsioonide maksustamise teema on kütnud kirgi juba pikemat aega, kavatseb maksuhaldur lähiajal anda välja juhendi optsioonide maksustamise teemal.

Maksuhaldur tugines Tallinna Kaubamaja aktsiaoptsioone maksustades tulumaksuseaduse paragrahvi 48 lõikele 4 punkt 7, mis sätestab erisoodustusena asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmisest, müügist või vahetusest turuhinnast madalama hinnaga.

?Riigikohtu otsus, et erisoodustusmaks tuleb tasuda, on muidugi äärmiselt kahetsusväärne,? ütles Harju Elektri üks omanikke Endel Palla.

Palla loodab siiski, et neil erisoodustusmaksu tasuda ei tule. ?Meie puhul on puhtalt tegu aktsiaemissiooniga, mis on tehing aktsiakapitaliga,? ütles ta ning lisas, et nemad ei ole aktsiaid kokku ostnud selleks, et neid müüa.

Palla möönis, et ju neil tuleb siis teemat maksuametiga arutama hakata, kui nad firmat külastavad. ?Erisoodustusmaksu summa oleks päris korralik, see võtaks neil suu vett jooksma küll,? tunnistas Palla, täpset summat mainimata. Äripäeva pakutud kümne miljoni krooni suurust võimalikku maksusummat pidas Palla natuke liiga suureks.

Harju Elektri juhatuse esimehe Andres Allikmäe sõnul võttis aktsiaoptsioonist osa 96 inimest, kõik neist ei ole enam Harju Elektri töötajad.

Harju Elektri 2003. aasta aruandest selgub, et 5000 aktsiaoptsiooni on teiste seas ettevõtte nõukogu esimehel Endel Pallal ning nõukogu liikmetel Lembit Kirsmel, Madis Talgrel, Triinu Tombakul ja Ain Kabal.

Juhatusest on optsioone esimehel Andres Allikmäel ja liikmetel Karin Padjusel, Lembit Libel ja Ülo Merisalul.

Ettevõtte otsustas 30. augustil aktsiakapitali suurendamiseks lasta välja 200 000 10kroonise nimiväärtusega nimelist lihtaktsiat.

Emiteeritavate aktsiate väljalaskehinnaks on 40 krooni aktsia kohta, mis sisaldab ülekurssi 30 krooni aktsia kohta. Emiteeritavate aktsiate märkimine viidi läbi selle aasta 16. septembrist kuni 30. septembrini.

Uued aktsiad on börsil alates 8. novembrist. Eile maksis Harju Elektri aktsia 138,47 krooni.