Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kalevi ja TVMK järel kolib tootmise Baltika

    Oma pikaaegsest tegevuskohast Tallinna kesklinnas Pärnu mnt ja Veerenni tänava piirkonnas kolib kolmanda suurettevõttena Kalevi ja TVMK järel tootmise sealt ära Baltika.
    ?2007. aastal plaanitakse tootmine Tallinna kesklinnast välja viia,? ütles ASi Baltika juhatuse esimees Meelis Milder. Ta lisas, et kui Baltika kolib tootmise senisest asukohast Veerenni 24 välja, siis jääb see ikkagi Tallinna piiridesse. Samas Milderi sõnul kindlat kohta uuele tootmishoonele veel välja valitud ei ole.
    Varem on ajakirjanduses juttu olnud sellest, et rõivatööstusele tootmiseks ebasobivast neljakorruselisest hoonest võib Baltika asuda Lasnamäele 22,5 hektarile rajatavasse tööstusparki.
    Vastates küsimusele, kas Baltika plaanib pärast kolimist hakata Veerenni tänaval kinnisvaraarendusega tegelema, vastas Milder, et seda pole arutatud: ?Veerenni 24 maja edasise arendamine teema ei ole hetkel aktuaalne. Loomulikult üritame tekitada võimalikult suure väärtuse.? Täpsustades seda, mida ta viimase all mõtleb, teatas Milder, et hoonet üritatakse võimalikult hästi ära kasutada.
    Üle aasta tagasi teatas kavatsusest pealinnast Kohilasse kolida vineeri- ja mööblikominaat TVMK, kuhu kerkib plaanide kohaselt uus tehas 2006. aasta aprilliks. Tallinna kesklinnas TVMK-le kuulunud 12 hektari suuruse krundi ostis mais kinnisvarafirma Ober-Hausi juhatuse esimees Paul Oberschneider koos partneritega ning vineerivabriku asemel peaks sinna tulevikus kerkima elamurajoon koos kaupluste ja büroohoonetega.
    Ilmselt tuntuimaks kolijaks sellest piirkonnast oli kommivabrik Kalev, asudes 2003. aasta suvel Harjumaale, Tallinna ringtee äärde Jürisse. Kalevi endisesse tootmishoonesse rajatud 14 000ruutmeetrisele büroopinnale kolisid 20aastase rendilepinguga politseiamet ja Tallinna prefektuur. Politsei maksab hoone omanikule OÜ Raldon 2,4 miljonit krooni renti kuus, kokku läheb leping riigile maksma 570 miljonit krooni.
    Kinnisvarakonsultant Veronika Ilsjani sõnul sõltub Pärnu mnt ja Veerenni piirkonna areng pärast tööstuste lahkumist paljuski sellest, kuidas linn suudab sellele õla alla panna. Ta lisas, et Tallinnas on praegu mitmeid endiseid tööstusalasid, mis ootavad arendajat: ?Näiteks Telliskivi kvartal seisab tänini.?
    Rõivatootja Baltika kaotas Lätis esimese astme kohtuvaidluse Evermeni kaubamärgi kasutamise üle.
    Möödunud aastal kaebas Baltika kohtusse kohalik ärimees, Baltika endine äripartner Nikolajs Boicovs, kes registreeris Evermeni kaubamärgi Lätis 1998. aastal, edastas BBN.
    Baltika alustas Evermeni kaubamärgiga riiete müüki Boicovsile kuuluva Lirs Ltd kaudu Lätis 1995. aastal. Hiljem sai Boicovsist Baltik Stilsi juhatuse esimees ja ta registreeris ettevõtte ümber Evermen Ltd-ks.
    Boicovsi sõnul on ta investeerinud Evermeni brändi märkimisväärselt.
    Baltika Latvija opereerib Lätis kolme CHR/Evermeni kontseptsiooni kauplusega, kus naisterõivaid müüakse CHR-i ja meesterõivaid Evermeni kaubamärgi alt. Lisaks sellele on veel üks samasse kontseptiooni kuuluv kauplus, kus müüakse vaid naisterõivaid. Boicovs Evermen Ltd-l on neli poodi.
    Baltika on Evermeni kaubamärgi registreerinud Eestis, Leedus, Venemaal, Ukrainas, Poolas ja Skandinaavias. Lätis registreeris ta kaubamärgi aastal 2003.
    Baltika kaebab kohtuotsuse edasi.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.